SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) III osa P – Ü

  • On August 10, 2019
SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] III osa P – Ü Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas P Paariline: paar, saksa keelest (P. Ariste); paarik (U. Masing); paarik – üks paarina võetavaist esemeist või nähtustest (paarikaupa) (EKSS); paaristükk (Saareste, 1:877). Paradigma: teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise […]
Read More

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) II osa I – O

  • On August 5, 2019
SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] II osa I – O Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas I Id: Das Es, tema, miski; ise (O. Loorits), iseasi – on kui sinu asemel teeb seda keegi teine, (Saareste, 1:331), teadvustamatu (R. Varblane), tema ehk alateadlik mina (A. Elango, R. Taba), see (H. Krull), miski (J. Allik, A. Jüriloo, […]
Read More

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) I osa A – H

  • On August 5, 2019
SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] I osa A – H Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. A Abandonment: mahajätmine , hülgamine , loovutamine, loovutus; andumus, ohjeldamatus, sundimatus, hoogsus (J. Silvet). Aberration: kõrvalekalle, eksimus, meelte-, vaimusegadus (J. Silvet). Abreact,: A. (puudub J. Silveti sõnaraamatus ja Võõrsõnade Leksikonis) „Neuroosi põhjustanud sündmusega seotud unustatud või välja tõrjutud mõtete, taas […]
Read More

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J

  • On August 5, 2019
SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), I osa A – J Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. A Abielu: „Kes on hakkanud koos pesa tegima, need tehku lõpuni.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 664); „Päeval valitseb naine meest, aga öösel mees naist.“ (Haapsalu, Eesti vanasõnad II, lk. 760); „Iga suksutaja, ei ole päitsete pähepanija.“ […]
Read More

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R

  • On August 5, 2019
SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. K Kallipygian charm: (Antiik Kreeka καλλίπυγος ‎(kallípugos‎) + -ian, sõnast κάλλος ‎(kállos, “ilu”‎) + πυγή ‎(pugḗ, “tagumik[1]”‎), naise tagumiku ilu ja võlu. Kaisutus/kallistus: „Kaisutus peab olema nii kõva, et vesi vahele ei mahu.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad I, […]
Read More

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z

  • On August 5, 2019
SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), III osa S – Z Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas. S Sacro-pubic area: häbeme ja puusade piirkond (H. Ellis) Sarüriaas: (<satüri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr pn Satyros saatür) med, vet haiguslikult suurenenud sugukihu mehel v isasloomal (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus) Suurenenud sugutung kutsub esile ka pikaajalise […]
Read More

Eestikeelsed tähissõnad

  • On December 28, 2017
Sissejuhatus sugri-mugri[1] meelsesse sõõlamisse[2].   Jagan sugri-mugri sõnadega seoses meelde prahvatanud mõtteid ja tundeid, mõlgutusi ja ilmunud oletuslikke lõimi ning tekkinud koetist[3], milles seostuvad sugri-mugri kultuur, keel ja meel kaasaegse meelesõõlamise ehk psühhoanalüüsiga. Toetun mitmeid keeli valdava, filoloogi haridusega saksa meelesõõlaja (psühhoanalüütiku) Karl Abrahami (1979, lk. 36) arusaamale, et sarnasused etümoloogilises ja psühhoanalüütilises lähenemisviisis lubavad sümboleid […]
Read More

Eesti meel eesti keeles

  • On December 28, 2017
Ime ja imema.   Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (2009, lk. 593-597) (EKSS) seletab ime ja imema sõnu järgmiselt: -ime, 1. (näilikult) üleloomulik, mõistusega seletamatu v. väga üllatav, kummaline imetlust äratav nähtus (liitsõna-looduseime). 2. miski ainulaadne v. uudne, üllatav, suurt tunnustust pälviv (liitsõna arhitektuuri-, ehitus-, (maa)ilma-, majandus-, tehnika-, vapruseime). 3. kõnek. tugevdussõna mitmesugustes üllatus-, imestus-, pahameele-, […]
Read More

Häbi, häbe, kube

  • On November 9, 2017
Häbi, häbe, kube. Häbi on üks inimese varasemaid tundeid, mis seostub enese paljastamise või enese avamisega, häbe ja kube tähistavad rahvameeles suguelundite piirkonda naisel ja mehel. Mida lisavad rahvakeelele sõnastikud, milliseid tähendusi võivad need sõnad veel endas peita? Wiedemann’i sõnastik (1973, lk. 63) pakub järgmiseid tähendusi: häbi häu (häwenema, häwi, häwistama, häwistus, häwitu, häwitus häbenema, […]
Read More

Ära ja era

  • On August 20, 2016
Ära ja era. Püüan mõista sügavamaid keeles ja meeles[1] olevaid seoseid sõnade ära ja era vahel, nii eraldumise kui ka koosolemise plaanis. Eesti Keele Sõnaraamat (EKS) (1999) seletab sõna ära kui sõna, mis on kasutusel eitussõnana (ära karda, ära mine ära), eraldi artiklitena (ära hellitamine) või ühe osana tekstis, näiteks: „Kuula ära, mis mul öelda […]
Read More