SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R

SUGU- JA KOOSELU SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt), II osa K – R

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas.

K

Kallipygian charm: (Antiik Kreeka καλλίπυγος ‎(kallípugos‎) + -ian, sõnast κάλλος ‎(kállos, “ilu”‎) + πυγή ‎(pugḗ, “tagumik[1]”‎), naise tagumiku ilu ja võlu.

Kaisutus/kallistus: „Kaisutus peab olema nii kõva, et vesi vahele ei mahu.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad I, lk. 547).

Katkestatud suguühe: onaneerimine (A. W. Hupel); kaotama ilmajääma, minetama (varanduse ja muu omastavaga ühenduses), „siemet ei taha kaatada“ (Kodavere ida maakeel, EMS II-9, lk. 702); külvama (eostamisest) „ku miis ei taha seda seemet sinna külva, lasti läbi kintse maha,“ (Karksi maakeel, EMS IV-19, lk. 693); kündma suguelust „ega siis ega kõrd või seemet küva, künda või küll,“ (Karksi ja Setu maakeeled, EMS IV-19, lk. 703).

Kastratsioon: kohitsemine (M. v. Gruber); kohitsemine – munasarjade (E. W. Wretlind) või munandite äravõtmine; kohitsemine, mehe kui naise juures seemnenäärmete eemaldamine (I. Bloch…); näide eesti keelest – naine kui kastreeritud mees: kabu: neiu, naine; kohiloom (VK XI); Havelock Ellise järgi on neli meeste kastratsiooni viisi: 1.Tõeline castrati, munandid ja peenis on eemaldatud; 2. Spadones, munandid on eemaldatud; 3. Thilibiæ munandeid ei eemaldata, kuid muljutakse puruks; 4. Thalasiæ seemejuha lõigatakse läbi; Naiste kastreerimine (mida enam Idamaades kasutatakse) toimub munasarjade (või ka munajuhade, emaka) eemaldamise teel; munandite eemaldamine meestel ehk esmaste sugunäärmete eemaldamine (W. Stekel); köhitama kohitsema (VK IX); „Jusku munad ära võetud?“ Sii kui inimene on vaikne, vagusi omaette, vaisete kohta. (Mineviku…, 2012, lk. 246); kibendama kohitsema, kastreerima (Lutsi maakeel, EMS III-11, lk. 28); kolovana kohitseja, ruunaja (Vaivara maakeel, EMS III-13, lk. 514); konovalaja kohitseja, ruunaja (Vaivara maakeel, samas lk. 566); kastreeriv ema Naine peenisega on ka naine nibudega. Kui naine jätab lapse rinnast võõrutades ilma rinnast, siis jätab ta lapse ilma nibudest, tähendab see lapsele temas meeles, et ema jätab ta ka peenisest ilma. (G. Róheim, 1945, Aphrodite…lk. 382); krüösner kohitseja (Kadrina maakeel, EMS III-15, lk. 925); kabustama kohitsema (Viru-Nigula maakeel, EMS II-8, lk. 449); kabutama kohitsema (Kadrina maakeel, samas). Vt gonadectomy.

Keel ei lähe kehasse: Laula, suukene! „…Siis saab olla keele kinni,/ keele kinni, meele kinni,/ suu kinni, südame kinni,/ vaid saad olla vaielapsi.“ (Kui keel ei lähe kehasse, siis ongi surm käes.) (VK VI-2, lk. 6); „kas sa tahad ihu-walu wõi kõhu-walu, willst du Prügel (1. malakas, kaigas, 2. peks, nahatäis, keretäis) oder Hunger (nälg)(F. J. Wiedemann, veerg 869).

Keha: Teiste naised ja minu naine. (Mees ehitab endale ise naise.) (VK VI-2, lk. 492-493); põu , „ma olen otse kui ema-põues, ich bin recht wie im Mutterschoosse (d.h. (see on) wohl (terve, hea tervise juures) geborgen (kindla käise all)in Abrahams Schoosse), ihu-põues, zwischen Haut (nahk) und Hemd (särk)(F. J. Wiedemann, veerg 869) .

Kihk: 1. mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha millegi järele või midagi teha, kihu. 2. hoog, vahk (EKSS 2); [On kihu kui lisandub suguline tunne.][Sõnapere kihk, kihu,kiim]; kihelema; sügelema, midagi teha tahtma; kihamus kihk, iha (Kodavere ida maakeel, EMS III-11, lk. 49); kihk tung, iha (Kaarma ja Vigala maakeeled, samas, lk. 53); kisk kihk, kihu, tahtmine (Vigala ja Iisaku ida maakeeled, EMS III-12, lk. 244); kihk lõikav valu, valuhoog; kirg, iha; kihkama lõikavalt valutama; kihkuma ägedaks saama; (J. Aavik, 1921);.

Kihu: tung, kihk; hoog; meeleline himu, seksuaalne iha, (EKSS 2; kärsitu ja kübe (E. Ernits, lk. 230); „kange kihu ajab reit kiskuma (Karja maakeel, EMS I-1, lk. 205); jaht sugukihu, -himu, vastasugupoole himustamine; (loomadel) indlemis- ja jooksuaeg (Karksi jt. maakeeled, EMS II-6, lk. 26); kihu kisk, kisa, kida; sälk; kihuma kihelema; kihutama kohendama (VK IX); „Mees on veel niikaua mees, ku ta veel jõuab kukke hännast kinni hoida.“ (Meeste sugukihu kohta.) (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 301); kihk, iha, himu, kiim, tung; kihuaeg, kiima- , jooksu- (A. Saareste, 1:1264), tahtmine (samas, 3:897), tahtmine, kirg (samas, 4:89).

Kiim: 1. ind [inna] suguiha (inimese puhul) üldiselt halvustava varjundiga); kiimalus. 2. kirglik tugev tung või iha. (EKSS 2); (Suguiha halvustamises võib oletada, lõhe tekkimist loomuliku maaelu ja peenutseva linnaelu vahele, kus ehe sugulisus ei leidnud salongides enam kohta]; suguhimu, suguiha; kiimal suguhimuline; kiimalus suguhimu (J. Aavik, 1921); kiimeldama liikuma, rahutu, püsimatu olema; kipitama, sügelema (J. Aavik, 1921); kiimalus, iharus, himurus, tiirasus; kiimlema kiimaline olema; kiim(e)lema ka vallatlema (ERL IV, lk. 363); „Naesterahva kiim ja ussi kihvt peab üks olema.“ (Eesti vanasõnad I, lk. 428); kiim sugutung, iharus; iha, himu (ka rutt, kiirus) (EMS III-11, lk. 86); kiimahtuma „Äkki tahtma“ (Lutsi maakeel, samas, lk. 87); kiimahuss himu (Sete maakeel, samas); kiimal innal, kiimaline (Jämaja jt. maakeeled, samas); kiimaldama öösiti hulkuma (Häädemeeste maakeel, samas); kiimale innale (Kodavere ida maakeel, samas); kiimalik kiimaline (Kihelkonna jt maakeeled, samas); kiimaline ihar ((Karksi jt. maakeeled, samas); kiimalus iharus (Haljala jt. maakeeled, samas), „kuna na (mehed) saavad toda kiimaluse ussi leotada, sis na om kõege õnneligumba (Kambja maakeel, samas); kiimama kiimal(ine) olema; hullama, vallatlema; kihutama, tagant sundima (Jämaja jt. maakeeled, samas, lk.88); kiimas kiimal (Muhu maakeel, samas); kiimeldama 1. flirtima, külge lööma; kiimaline olema , 2. kihutama, taga ajama, 3. kibelema (Märjamaa jt. maakeeled, samas); kiimlema kiimaline olema, indlema; hullama; sugutama (Jämaja jt. maakeeled, samas); kiimuskõlõma kibelema, kangesti tahtma (Lutsi maakeel, samas); kiimuss iha, tungiv soov (Setu maakeel, samas); asi „kiimalus üeldi luumade asja kohta,“ (Maarja-Magdaleena ida maakeel, EMS I-3, lk. 471).

Kiivus: armukadedus (EKSS 2); kiivas armukade; äge kergesti vihastav (J. Aavik, 1921).

Kiivushoog: armukadedushoog (EKSS 2).

Kiivusluul: MED alusetu haiglaslik armukadedus (EKSS 2).

Kirg: tugev kiindumus millessegi või tahtmine midagi teha (EKSS 2); tugev tunne, kiindumus, iha (ÕS 2018); tugev kiindumus, tugev meeleline iha, kainet mõistust lämmatama kippuv tugev tundmus, tugev meeleline iha,(?); kire ehk kirje, tugev, erutatud tahe: liighimu talitsematu himu, rahuldamatu kirg, lihahimu meeleline kirg, kihk teravkirg, kihm (halb, kuri) kirg, kiht, kiim, kentus, hõrk, kiramus, tiirasus ehk tiirus suur kirglikkus, valu tugev kirg, ira kirehullus, kirehoog, kirglikkus, iratsus kirehullus (Kambja) (A. Saareste, 1:1264-1266); „Kustuval kirel saadud tuleviku sugu ei sigine.“ (J. Luiga, 1995, lk. 88); kirg, kire tulesäde (ERL IV, lk. 363, VK IV), kirges janus olema (ERL IV, lk. 363); „kirg mõnab selle järele, kelle käest ta on wälja peasend, das Feuer folgt dem nach durch dessen Hand es entstanden ist“ (F. J. Wiedemann, veerg 622), ka (Eesti vanasõnad I, lk. 695) (kirg=tulekiirg)); kirg suur janu (eriti loomadel) (A. Saareste, 1:723); kirg tuli, kirg ehk kirje tuleleek, lõõm, kargav säde (A. Saareste, 4:79); kirg himu, tahtmine a. iha, kihu (joodik) b. nälg janu (Kuusalu ranniku jt. maakeeled, EMS III-11, lk. 200); kirg tulesäde (VK IX); kirg kauge iha, himu, kirgama lühidalt ja heledalt häälitsema, kiirguma laulma (J. Aavik, 1921); kirg, kire tuli, leek, säde (Kalevala); kirg säde, tahtmine (VK V); „Kirg mõõnab see järele, kene kääst tema on välja päästnud.“ (Eesti vanasõnad I, lk.695); „Piigul on juoksoaig, lepad on piimal.“ (Kui lepad on piimal, siis naised on kirglised.) (Lüganuse, Eesti vanasõnad I, lk.670).

Kliitor (clitoris): kõdisti (Velde van de); häbeduskeel (kõdistaja) (E. W. Wretlind); kõdistaja (I. Bloch…); kõditaja (Touloni…); kõdistaja (mis on paisumise võimeline) (C. Retau).

Klimakteerium: muuteaastad (M. v. Gruber, I. Bloch…); muutuseaeg (F. Schöneberger…); sigivuse lõpe (G. Ploss…); üleminekuaastad, üleminekuajajärk.

Kondoom: kaitsetupp (M. v. Gruber); tupp (F. Schöneberger…).

Koomid: kirevärinad, iharuse tuksatused ehk tõmblused, himuruse järelhood peale suguiha rahuldamist (Risti) (A. Saareste, 1:1266). Vt. orgasm.

Kube: koo (Reigi maakeel, EMS III-13, lk. 580); kuostimed – kubemed (Kuusalu maakeel, EMS IV–16 lk. 44); kupe (samas, lk. 49).

Kurameerima: kellegiga tõsisemalt flirtima, armusuhet alal hoidma (VL2012); „Külap haak, endale ükskord ka augu leiab.“ (Haljala, Eesti vanasõnad I, lk. 180); lahvendama kurameerima (Muhu maakeel, EMS IV-20, lk. 848); „Ega märahobuste kamp haiget tee.“ (Kui poisid saavad tüdrukutega mürades lüüa, ega see valus ei ole.) (Kuusalu ranniku maakeel, Eesti vanasõnad II, lk.381).

Kusi: „Kes kusemata situb, see n…sureb.“ (Karja, Eesti vanasõnad I, lk. 858), „Mis kusi see ilma peeratamada.“ (Tarvastu, samas, lk. 859). Vt. urineerima.

Kõrva ja vagiina seos: mehe iha ejakuleerida ehk paisata seeme naise kõrva. Seostub S. Freudi mõttega suguelundite nn. „ümberasetusega ehk kohavahetusega ülevalt alla,“ kus ülemised, kolmanda tasandi välised suguelundid, vahetavad inimese meeles koha, alumiste, teise tasandi väliste suguelunditega. Nähtuse juurde liituvad ka hüsteerilised nähud: iiveldus, oksendamine ja kõrvetised. (W. Stekel, 2013, Frigidity of women… I osa)

Küberseks: internetiseks, virtuaalseks, kujuteldav seksuaalvahekord interneti vahendusel; ka seksuaalse erutuse tekitaminevõrguühenduse kaudu juhitud tehissuguelundite kaudu (VL, 2012).

L

Lambitus: sisse võetud (ravim) keelega lakkudes, cunnilingus vananenud sünonüüm sõnakasutuses (M. Hirschfeld).

Latency: varjatus, peidetus, varjatud-varitsev.

Latentne: peidetud (K. Holtzmeyer); varjatud, peidus olev, peit- (VL2000).

Latentsus: varjatud-varitseva seksuaalsuse aeg (AP).

Lemb: hellus, arm, armastus, lemberoog, himuroog (A. Saareste, 1:159).

Libido: (sugu)iharus, libiido; ürgbe eluaja, (individuaalne) elutung (J. Silvet).

Libiido: suguiharus, seksuaalnaudinguiha, laiemas mõttes eluenergia; mõistet kasutatakse peamiselt psühhoanalüüsis VL2012); suguiha, elujõud, idujõud (T. Arro); seksuaalne energia (A. Elango), armastusenergia (R. Lattik), iharus, himukus (R. Taba); nälg (S. Ferenczi).

Libu: HALV liiderlik naine; lits, lõbunaine (EKSS 3); „Iga naine on libu oma miehele.“ (Iga naine on l… , kui mitte muule, siis oma mehele ikka.) (Helme, Eesti vanasõnad II, lk. 402); myydav, liiderlik naisterahvas, lõbutüdruk, hatt (J. Aavik, 1921); hatt libu (Tori jt. maakeeled, Idamurde sõnaraamat, lk. 21);.

Liiderlikkus: valitseva seksuaalmoraali seisukohast paheline; abieluväliseid suhteid harrastav (EKSS 3); tiirakus (E. Vainik, 2016, lk.24); jäärama liiderdama (Pöide jt. maakeeled, EMS II-7, lk. 359); jäärima amelema (Valjala maakeel, samas, lk. 360); keilpann, keilpanni lüöma liiderlik, liiderdama (Lüganuse maakeel, EMS II-10, lk. 960); „Laia tii peal olema“ Enamasti liiderliku elu kohta, vahest ka vargusest koos muude ulakustega. (Mineviku…, 2012, lk. 220); karel kergemeelne, liiderlik, vallatu (nii meeste kui naiste kohta)(Nõo jt. maakeeled, EMS II-9, lk. 728); keerlema: keerutama, visklema, mitte paigal püsima „kel naisterahval silmä kierleväd, tuu om liiderlik inimene“ (Rakvere maakeel, EMS II-9, lk. 931); litsakas a. kerglane, kergemeelne, litsakas (tüdruk)(Lüganuse maakeel, EMS II-10, lk.1002), b. indlev loom (Simuna jt. maakeeled, samas); „kell kaelas“ halb kuulsus, „Se pani omale kellad käila (tüdrukust, kel halvad kombed)“ (EMS II-10, lk. 977).

Liiderlik mees (sugulised liialdused): Mõisa märg vili. „…Linnas mina tegin kolmi süüda:/ koinasin kojaemanda,/ painasin pagarinaise,/ pistsin piimaneitsikese….“ (VK VI:I, lk. 378); „Egä ta lehmä änd ei oole, et ta üte augu jaoss on.“ (liiderlikust mehest) (Karksi maakeel, EMS I-3, lk. 506); jürgimees naistekütt (Karksi maakeel, EMS II-7, lk. 371); kambeldama, sahkerdama, mehkeldama; liiderdama, ooratäkk „Ooratäkk on sii, kis oma naise juures elab ja teitsega aeleb, kambeldab.“ (Häädemeeste maakeel, EMS II-8, lk 618); rajakargaja, ooratäkk, ületiikargaja „…kis oma naise maha jätab ja teise juure läheb, sii on ületiikargaja, kargab ühe juurest teise juure, on tääda noid ületiikargajasi küll. Rajakargaja on, kes ühe juurest teise juure käib, ühe jätab, teise võtab, aga kes oma naise juurest teisega laseb, sii on ooratäkk.“ (Mineviku…, 2012, lk. 203-204); „Justku kerise uks, ühel puul soe, teisel puul külm?“ Kahemõtteline, kahepalgeline inimene, nägu seuke miis, kellel oma naine on ja seltsib võera naisega.“ (Mineviku…, 2012, lk. 246); „Lits miis olema.“ Sii on, tähendab logaski, igavene logaski, lakat’s ja külanaeste kargutaja, ühe sõnaga üks alb miis, midagi väärt ei ole. (Samas, lk. 261); karelimärt (liiderlikust mehest) (Nõo maakeel, EMS II-9, lk. 728); tonksujaan (Oma keel, 2002, 1, lk. 30); kellamees pej liiderdaja „sii om suur kellämiis, jürgimiis, siksipoiss.“ (Karksi maakeel, EMS II-10, lk. 979); kunt – kult liiderlikust mehest (Karksi maakeel, EMS IV-16, lk. 42); donžuan, eluvend, kurameerija, naistekütt, seelikukütt, sehvtimees, seikleja, südametemurdja, tonksujaan, vända-villu elumees (A. Kidron, 2018, Ütle veidi teisiti. Tallinn: Mondo); külakult hum tiirane mees (Torma jt. maakeeled, EMS IV-19, lk. 657); täkk, hooratäkk, kargatäkk, litsitäkk, jäär suguliste liildustega mees (A. Saareste, 2:207); elumees 1. elujõuline, elus toimetulev mees, 2. elunautija, naistekütt (Kolga-Jaani jt. maakeeled, EMS I-4, lk. 712); jääger sõim naistekütt (Märjamaa maakeel, EMS II-7, lk. 346). Vt. tiirane.

Liiderlik naine: „taast kaivõst umma kõik joonuva“ (liiderlikust naisest)(Põlva maakeel, EMS II-8, lk. 489); kaev fig „sa tia seda vist isisgi, kui paelu oo sinu kao kallal köind vett võtmas, (öetakse „langenud naeste rahva kohta)“ (Pärnu-Jaagupi maakeel, EMS II-8, lk. 549), „sinu kajost om mitu miist vett võtnu, sul om pumbaga kajo (öeldakse liiderliku naise kohta)“ (Nõo maakeel, samas); kloba liiderlik naine (Emmaste maakeel EMS III-12, lk. 327); koerapulm fig „Jusku kuera pulma piab, miestekari järel“ (Iisaku ranniku jt. maakeeled, samas, lk. 388); kõtualune fig liiderlik tüdruk (Karksi maakeel, EMS IV-17, lk. 343); „see naine käib võõra tee peal – elab kõlvatult (A. Saareste 4:651); elueit (Kaarma maakeel, EMS I-4, lk. 706); „Elde emme tütar“ (kombelõtv naine) (Kaarma maakeel, EMS I-4, lk. 737); puustanaine, (Kebsweib), „langenud naine“, „sohinaine“, „ärakaranud naine“, „väljaspool abielu“ (F. J. Wiedemann); lehekam elava loomuga, kergete elukommetega (Karksi maakeel, EMS V-21, lk. 28); lehm liiderlik naine (Lüganuse jt. maakeeled, EMS V-21, lk. 51).

Lirva: HLV liiderlik naine, libu, lits (EKSS 3); kergemeelne liiderlik tüdruk, naisterahvas (J. Aavik, 1921); eblas kergemeelne naine (Varbla jt. maakeeled, EMS I-3, lk. 545), hebu kerglane naine, ka lirva (sama).

Lita: 1. KÕNEK emane koer, hatt [hata] 2. HLV liiderlik naine, lirva; (ka sõimusõnana)(EKSS 3); emane koer, liiderlik naisterahvas (J. Aavik, 1921).

Lits: HLV tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine/ KÕNEK litsakas, liiderlik/ KÕNEK vilets, näru (EKSS 3); „Parem üheks mehe lits olla kui ühe raipe mehe naine.“ (Ambla, Eesti vanasõnad I, lk. 236); „Magasin mitut Madida,/ tuhat neida Toomaida,/ aiva palju Andruksida – / ei saand rüppe rääksujaida,/ uue kuue ukkajaida,/ linade leotajaida.// Tuli üks tubakanokka,/ sai üks sarvenuusutaja – / see mult ukas uue kuue,/ leotas linase põlle,/ pani rüpe rääksumaie.// Nüüd ma ulun oorapõlves,/ vaarun veardija sülessa./ Nüüd ei tunne vennad tuimad,/ tunne ei tuimad vennanaesed,/ et olen ooraksa ujunud,/ et olen litsiksi ligunud./ Nüüd istun vaene, vennala – / kuu on kuube seljassa,/ aasta ame õlala./ Pole mul kuue korjajada,/ pole mul riide riisujada.“ (Viru-Nigula, VK XII, lk. 472); kuuepoisi kukumuna (lk. 187), teopoiste titekene (lk. 198) (J. Peegel, 2004); emane koer lits (J. Peegel, 2006, lk. 240); kergete elukommetega lidu (VK V); „Karjatee peal ei kasva rohtu.“(Litsil ei ole lapsi.) (Viru-Nigula jt. maakeeled, Eesti vanasõnad I, lk. 600)(J. Eisen, 1914, lk.30); laterdi kerglaste kommetega naise kohat (Jämaja maakeel, EMS IV-20, lk. 992); lits, Hure (=plika), mehelits, litsimes, litside lits ja horade hor, käige litsim, litsakas (F. J. Wiedemann, veerg 510), lisipulm Versammlung von Hunden bei einer läufischen (jooksuajal) Hundin (samas, veerg 891), „se on sild, igaüks wõib üle minna“ das ist eine Brücke, Jedermann kann hinüber gehen (fig man-te-hur eine Hure) (samas, veerg, 1041), sohk sohk-naene (Kebsweib -konkubiin <konkub ld concubina voodikaaslane, armuke) aj mehe teenija või orjatar; liignaine; piltl armuke) (samas, veerg 1057), sõitma sõidetud hor eine Erzhure külahoor (samas, veerg 1072), tallama litsi-tallaja, hiratallaja Hurenjäger hoorajääger, tallatav Erzhure (samas, veerg 1114), täkk sured täkud käivad sind sõitmas – du bist ein Erzhure, hora-täkk, litsi-täkk, karga täkk (samas, veerg 1134), tõmbama – tõmbaja suguelu elav liiderlik naisterahvas, liederliches Frauenzimmer, Hure (samas, veerg 1186); sina tuline lits du Erzhure, litside lits (samas, veerg 1219); kihutüdruk, kihu-saba-tüdruk Freuden mädchen lõbutüdruk, avalik naine (samas, veerg 1232); wärd, wärra, Hure, laku wärra putsi Schimp teotus, solvang (samas, veerg 1332); törkalits, kaagi(h)oor sõimusõnad pahalt mehelt naisele (VK V, lk. 521); lits, oor, mängimäär (samas, lk. 525); „sie (tüdruk) on niisuke lahke anniga, et iga poiss saab sengä oma asja ajada,“ (Lüganuse maakeel, EMS I-1, lk. 208); „tüdruk oli üle aia hüpanud,“ „eksinud,“ „kommetes langenud,“ (A.Saareste 1:590); „üle aia astuma, hüppama, jne,“ seostub eri murretes hukka ja sohki minemisega (EMS I-1, lk.92); „linna lika, see oli alataesa lind (kergete elukommetega,“ (alt (maapinna vormilt, asukohalt) madalamalt; juurest)(Pärnu-Jaagupi maakeel, EMS I-2, lk. 298); and, andmine helde, lahke anniga, – lõtvade elukommetega, kergesti anduv, „sie tütrik on lahke anniga, annab ise poisile, kie küsib sie saab,“ (Lüganuse maakeel, samas, lk. 340); legu lõbunaine (Kuusalu ranniku maakeel, EMS V-21, lk. 44).

Lootevedelik: lapsevesi (Risti maakeel, EMS IV-20, lk. 945).

M

Mamma: 1. van er lastek mamma, memm, emme, ema; 2. med nisa; rind, rinnanääre, piimanääre (sõnades võib peituda varane seos ema=rind, AP) (J. Silvet).

Mammography: rinnanäärme röngtenpildistus, mammograafia; Mammon: mammon, maine vara, rikkus (Mingi oletatav varajane seos maisevara ja rinna (-piima) vahel, (AP)). (J.Silvet)

Masohhism: iharuslik ennast piinata laskmine (G. Ploss…).

Masturbeerimine: eneserahuldus, käsikiimalus (H. Madisson); käsikiimlemine (C. Retau); käsihoorus (E. W. Wretlind); suguline iserahuldus (G. Ploss…); käsikiimalus (I. Bloch…).

Mees: asisoost olevus (kui naine ei näe meest seksuaalsena) (R. Kaugver); „Kui miis naise sõna ei kuula, oo perses kõik.“ (Vigala, Eesti vanasõnad II, lk.293); mari mees (J. Peegel, 2004, lk. 214, vt. ka 112-123); „See poiss on mulle marja eest.“ (A. Saareste, 4:709); Vanaks jäänud. „Vikat niitis – ma vilistan,/ ärjad kündsid – ma magasin./ Olin mina alles nuormees,/ siis käisin külade mööda,/ käsi käis piia – ja põue mööda,/ Nippind nännad ja näppind nännad,/ katsunud kaendela alused,/ kaendla alused karvased./ Nüüd olen vaene mies,/ puupüer[2] püksi ies.“ (VK IX, lk. 386); „sie mies on naiste põlle alune ehk jalgealune, ei saa naisest võitu.“ (Lüganuse maakeel, EMS I-2, lk.304); „veli õli niske tasane ja vagane, alate naeste aluspadi, tiib mes naene tahab.“ (Kodavere ida maakeel, EMS IV-19, lk. 307); „Ku halv nainõ um, soss tulõva hääle mehele ka hamba suuhõ.“ (Rõuge maakeel, EMS IV-19, lk. 327); haraline „Kas sul täna üüssi aralest (meesterahvast) käis ka.“ (Kolga-Jaani maakeel, EMS IV-19, lk. 395); (üks) hammas suus väga vana; armetu, vilets „Kie niisikesele mehele lähäb, kaks ammast suus, kakskarva perses; ei õle ämmast suus egä karva perses.“ (Lüganuse maakeel) (Kihnu jt. maakeeled, EMS I-2, lk. 327); vaar vanamees (VK XII); „Poisslaps – täkusälg.“ (Suure-Jaani, Eesti vanasõnad III, lk. 704).

Mehe sugunäärmed ehk munandid(testis): meesterahva sugunäärmed ehk munnikesed (M. v. Gruber); munad (F. Schöneberger…).

Membrum virile: peenis.

Menopaus: kaine naesterahvas, ein Frauenzimmer, das nicht mehr die Menses hat (A. Saareste, 2:174, F. J. Wiedemann, veerg 187); kaine karske, elukommetelt korralik, „See on üks kaene naesterahvas, sel põle enam seda kuupuhastust ühtigi.“ (Juuru maakeel, EMS II-8, lk. 542).

Menstruatsioon: kuuveri (A. Elango, M. v. Gruber); kuupuhastus, kuuriided (H. Madisson); kuuriided, kuuriietevoolus (C. Retau); kuusärk kuupuhastus (Lüganuse maakeel, EMS IV-16, lk 179); kuutõbi kuupuhastus (Jõhvi maakeel, samas, lk. 181); kuuvered kuupuhastus (Karuse maakeel, samas, lk. 182); kuuverev kuupuhastus (Rannu maakeel, samas, lk. 182); kuuviga kuupuhastus (Tori maakeel, samas); kuuvoolus kuupuhastus (Reigi maakeel, samas); kuuvärgid kuupuhastus (Risti maakeel, samas); kabõ istõkoutõbi või kabõ idzidõtõbi menstruatsioon (Leivu maakeel, EMS II-7, lk. 441); kuuriided (Äksi, Lause), rõiva, kuurõiva, säädüserõiva, säädüse, uma rõiva (Setu), kuukord (Muhu, Märjamaa), kuukorrad (Mustjala), kuurõõva Karksi), kuuasjad (Iisaku, Jõhvi), kuupuhastus (Põltsamaa, Muhu), külalised (Viljandi, Märjamaa), oma külaline (Viljandi), õied juures (Märjamaa), uma koduzõ (Setu, Lutsi), reivad, kuurõiva, kuudekorrad, riided, rii(d)e, riidepealsed, riidekord, kuuekord, kuuaegsed, kuuasjad, kuuhaigus, oma haigus, kuutõbi (Wiedemann) (E. Salu)[3]; laste haigus menstruatsioon, (Karksi maakeel, EMS IV-20, lk. 985); külalised euf menstruatsioonist, (Lüganuse ja Kambja maakeeled, EMS IV-19, lk. 657); ku-oja monatliche Reinigung, kuupuhastus, menstruatsionn (F. J. Wiedemann, veerg 707), lapse-õied Menstruation nach der Niederkunft, menstruatsioon peale mahasaamist, sünnitust (samas, veerg 735), umb- pahkus inimene Weib, welches an unterdrückter Mensruatsion leidet, naine, kes menstruatsiooni tõttu kannatab (samas, veerg 749), päris-asjad menstruatsioon (samas, veerg 787), punased menstruatsioon (samas, veerg 893), riie monatliche Reinigung, kuupuhastus, menstruatsioon; ridepealsed sama, oma rideid kandma die monatliche Reinigung haben, sama; oma rided jäid kinni die Menstruatsioon stoct, menstruatsioon jäi seisma; temal on ride-pealistest pudu die Mensruatsioon fehlt menstruatsioon jäi tulemata; ride-pealne rie (bl piibli kirikukeelne sõna) durch Mensruatsioon befleckte, menstruatsioon rüvetab rõivad, (samas, veerg 962), temäl omma ku-rõiva(d) sie hat ihre monatliche Reinigung, kuupuhastus, menstruatsioon (samas, veerg 982), kuutõbi Mondsucht menstruatsioon, kuutõbi (somnambulism)(samas, veerg 1181), tühjad tuhud Abort, stockende Menses, toppamajäänud menstruatsioon (samas, veerud 1212 ja 1233), temäl on oma ümber sie hat ihre Menses, tal on menstruatsioon (samas, veerg 1274); kuukord kõht on haige (Tõstamaa maakeel, EMS I-1, lk. 159); naisterahva asjad käivad temal kuupuhastus (A. Saareste 1:304), „puna lendas“ verd voolas kuupuhastuse ajal palju (Urvaste maakeel, samas 3:235), lapseõied kuupuhastus, (samas 4:728), neitsikaunid kuupuhastus, (samas 4:700); hakatus esialgne, väljakujunemata, kuju, alge, „Naiseakkatus nägivill – juo kuu asjad käivad,“ (Lüganuse maakeel, EMS I-2, lk. 221); „kui sa näed tõise inimese alba amet (menstruatsiooni ajal kantavat särki), siis silmä jääve äigeks,“ (Karksi maakeel, EMS I-2, lk. 255); „siis (menstruatsiooni) ajal ei tohi kiriku minna, inime peab puhas olema,“ (Lüganuse maakeel, EMS I-5, lk. 1023); asi, oma asi menstruatsioon, „emaste asjad,“ (Jämaja maakeel, EMS I-3, lk. 471),“oma asjad ää jäänd,“ (Koeru maakeel, EMS I-3, lk. 471), asjamees menstruatsioon (Haljala maakeel, samas, lk, 474), jooksma kuupuhastus, menstruatsioon, „naiste, ku tõsnd oo, sis valged kuukerjad joosvad,“ (Martna maakeel, EMS II-6, lk. 119); „ku mul kuukirjä ärä kative, soss ma akassi paksuss minema,“ (Karksi maakeel, EMS II-8, lk. 465); kuurõiva menstruatsioon (Tartumaa…,1995); „naisterahva riiet kandma,“ (Muhu maakeel, EMS II-9, lk. 650); kuuriided, kuuvered, õied, naisterahva asjad, oma asjad, külalised, need juures, püksid lõhki (nooremad inimesed, lk. 58), kuuriided, vere juusk (lk. 65); Moskva külalised, punased (lk. 223), kuukord, õisilene (sõnastik), „õied küljes“ (lk. 237)(Mineviku…, 2012); „nüid o vist tüdrukide kassel (kass tütarlapse suguosa) poea,“ menstruatsioonist (Karksi maakeel, EMS II-9, lk. 805); kuuriided (Äksi, Laiuse), rõiva se, kuurõiva, sääduse rõiva, sääduse, uma rõiva (Setu), kuukord (Muhu, Märjamaa), kuukorrad (Mustjala), kuurõõva (Karksi), kuuasjad (Iisaku, Jõhvi), kuupuhastus (Põltsamaa, Muhu), külalised (Viljandi, Märjamaa), oma külaline (Viljandi), õied juures (Märjamaa),uma koduzõ (Setu, Lutsi)(A. Kalkun, 2007); reivad, kuurõiva, kuudekorrad, riided, rii(d)e, riietepealsed, riietekord, kuuekord, kuuaegsed, kuuasjad, oma haigus, oma tõbi; Lisaks eufemistlikud ütlused. „minu asjad hakkasid jooksma,“ „temal on omad ümber,“ “ta punased jooksevad,“ (F. J.Wiedemann); „Naene om kinni jäänu,“ (menstruatsiooni ei ole)(Setu maakeel, EMS III-11, lk. 174); Vt. G. Róheim, Dragon…II osa, lk.8-15; kiri „tal eese kirjad keivad juba, tä ikke juba inimese aro sees,“ (Märjamaa maakeel, EMS III-13, lk. 453); kohvilaud „naene kohvilaudas,“ menstruatsioonist (Rapla maakeel, samas); kord „naisterahva kord,“ (Audru maakeel, EMS III-13, lk. 664), „looduse kord,“ (Risti maakeel, samas); kraam „omad kraamid,“ menstruatsioonist (Kadrina maakeel, samas, lk. 783); kuuaeg kuupuhastus (Jämaja maakeel, EMS IV- 16, lk. 138); kuuasjad kuupuhastus (Jõhvi maakeel, samas); kuudehaigus kuupuhastus (Pärnu-Jaagupi maakeel, samas, lk. 139); kuuhaigus kuupuhastus (Lüganuse jt. maakeeled, samas, lk. 142); kuuhame kuupuhastuse ajal kantud särk, pandi ussihammustusele peale (Karksi maakeel, samas, lk. 143); kuukirjad kuupuhastus (Püha jt. maakeeled, samas, lk. 144); kuukraamid kuupuhastus (Koeru maakeel, samas); kuukord kuupuhastus (Jämaja jt. maakeeled, samas); kuuoja kuupuhastus (Martna maakeel, samas, lk. 166); kuupealsed kuupuhastus (Lääne-Nigula maakeel, samas); „kui kuupohastus on mööda läin siis lase hennast kabista, sis toleb poeg,“ (Pühalepa maakeel, samas); kuuriided kuupuhastus (Jõhvi jt. maakeeled, samas, lk. 168); kuurõivad kuupuhastus (Halliste jt. maakeeled, samas, lk, 172).

Mixoscopy: ( sks Mixoscopie, kr μίξις (miksis, “suguühe”) + sks -skopie ‘vaatlemine, vaatamine’), sugulise mõnu saamine teiste inimeste suguühte pealt vaatamisest.

Munandid,munand: vt. mehe sugunäärmed; „Kevadel kapsaistutamise aegu oli keeld, et meesterahvas ei tohi üle istutatud peenra astuda, muidu kasvavad kapsale munad alla. … Kui kapsatel olid munad (jämedad pommikesed juurte otsas) all, siis tehti nõnda: neljapäeva õhtul läks püksata mees kapsaaeda, võttis vikati ja niitis kapsaste kohal. Teine aga küsib aia tagant; Mis sa niidad? Tema vastab: Türri niidan. Niida kuni kõik lõppevad. See parandavat. (Urvaste khk. Mare Kõiva, 2015, lk. 98); kera munand, „Kerätki onvat taga.“ (Lüganuse maakeel, EMS II-10, lk. 1004); kelkar midagi rippuvat, kõlkuvat, kelkarad munandid (sama, lk. 974); kila munand(id), „ta om kilaga (suurõ munni) (Setu maakeel, samas), kila=kisa, „naesed sõimlevad, naesse kila on suur.“ (Kodavere ida maakeel, EMS III-11, lk. 123); kohtu munandid (Põlva maakeel, EMS III-13, lk. 443); kolgats, rippuv kõlkuv asi munandid (Martna maakeel, samas, lk. 487); Munandid – rinnad samastuvad munanditega (lk. 389); lehm annab piima, tal on sarved, ema annab piima, tal on rinnanibud. Poiss samastub rinnanibudega kui oma peenisega ja lehm on kui nahast kott (sõna kott on murdes ka naise rind, lapsele), see saab olema munandikoti sümboliks ehk võrdkujuks. Täpsem samastumine on udara kui kotiga (lk. 376, Roheim, Aphrodite…, 1945); kuljus – väike kelluke, euf munandid (Jämaja jt. maakeeled, EMS III-15, lk 1014); kull munandid (Käina maakeel, samas, lk. 1016); kulu munand (Juuru maakeel, samas, lk. 1028); munandite ja rindade seos –Aadam ja Eeva loodi sootuteks ning pärast pattu langemist arenesid Aadamal munandid ja Eeval rinnad. Keelatud vilja poolustest moodustusid suguorganid (A. R. Favazza, 1996, Bodies…, lk. 181); aisakell „mõnel ülema kahed nõud, siis ütlevad, et kuremunn ja aesakell.“ (Kodavere ranniku maakeel, EMS I-1, lk. 180); mõistatus sõnaga käär: „Mõista, mõista mõõru, katsu katsu, kääru, käärus kanapesa, kaks muna siis – – [mehe] kubeme käärus on siis pesa“ (Häädemeeste maakeel, EMS IV-18, lk. 581); „Lesk naine ja kartulid on saarnased, sest neie mugulad on mulla all.“ (Lüganuse, Eesti vanasõnad II, lk. 140).

Munandikott (scrotum): munakott (C. Retau); munnikott, „Munnidele vastab naisterahwa munasari.“ (M. v. Gruber); munakott (A. Moll); kotik (E. Ernits, lk. 231); kellakott munandikott „Musta munni mari, kellakoti Kadri (Kursi maakeel, EMS II-10, lk. 978), „kellakoti koinu riista“ (Karksi maakeel, samas), kellakoti palla (Rannu maakeel, samas); kiilikott munandi kott „Eeks ned poisid enne käind küll tüdrukute juures kiilikotid seilas, muidu ei pääst lakka“ (Kodavere ida maakeel, EMS III-11, lk. 83); koll munandikott (Reiu maakeel, EMS III-13, lk. 499); kollikott munandikott (Reigi maakeel, sama, lk. 503); kotik munandikott, „eks si kotikute juures ole munni kael“ (Kursi maakeel, EMS III-14, lk. 756); kott munandikott (Lüganuse jt. maakeeled, samas, lk. 766); kotikukene munandikotid (Vaivara maakeel, samas, lk. 757)¸ kellad, kellakesed munandikott (VK XII, lk. 371); kerakapp munandid (EMS II-10, lk. 1004); kerakott (samas).

Munarakk: idurakk (C. Retau) (vt. seemnerakk); mammud (Perefoorum ilmavõrgus).

Munasarjad: idunäärmed (I. Bloch…); kurn munasari (Lüganuse maakeel, EMS IV-16, lk. 91) .

Munn, munni, munnid: mehe suguelund; ka muni, männliche Zeugungsteile bes (eriti) munandid, munni-kael, Einschnitt (sisselõige, täke, sälk, tärge) wor der Eichel (tammetõru) des männlichen Gliedes; m. auk Mündung der Harnröhre ( 1) geog jõesuue, 2) sõj tulirelva toru ots, suue, 3) teh (toru) ava, avaus, suue) kusiti; m. kott Hodensack (F. J. Wiedemann); „Läksid teisele mehele,/ kel oli küünar kürva pikka,/ kaks vaksa kara jämeda.“ (VK VI:2, lk. 313); juudi munn ehk vanapoisi kaktus (Jämaja maakeel, EMS II-6, lk. 217); kabi sugutilukk, munnikabi (Lüganuse maakeel, EMS II-7, lk. 442); kella (peenise) kael (Muhu maakeel, EMS II-8, lk. 472), munnikael (Kursi maakeel, samas); „pulmamunn“ porgandist ja kahest õunast koosnev ese, nn defloreerimisriist pulmakommetest (A. Kruusberg, lk. 46); „Ei ta kuule, ei ta näe, ei ta pääl ei paista päe.“ Sii on sii värk, mis pükste siis varjul on (Mineviku…, 2012, lk. 276); kints „ega nali kaula ei lõika ja ega munn kintsu ei õõru“ (Nõo maakeel, EMS III-11, lk. 181); kukumunn lapse hellitusnimi (Halliste maakeel, EMS III-15, lk. 1001); „Kellel hia karunõ m…, sellel hiä õnn.“ (Kihnu, Eesti vanasõnad I,lk. 613); „Sibulas teeb seest terveks, küüslauk teeb takkakergeks, murulauk teeb m… kõvaks.“ (Juuru või Vändra, Eesti vanasõnad III, lk. 62).

Mõnu: regivärsi viis (J. Peegel, 2006, lk. 241); 1. rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding, 2. miski meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu v. omadus; mõnusus, meeldivus, 3. van toon, meloodia. *„Nii kui armuline preili soovivad!” ütles Martin oma häälele veidi naljakat mõnu andes. Chr. Kannike. (EKSS 3); „Liha kondi ümbert, naine naba alt keige magusam.“ (Eesti Vanasõnad II, lk. 147); „Rohi on põõsa ja naine puusa alt magus.“ (Suure-Jaani maakeel, Eesti vanasõnad I, lk. 799); Mesi meeste meelest. „Küll olin mesi mieste mielest,/ poslamasla poiste meelest,/ suhkrutükk sulaste meelest!/ Küll oli magus magamine,/ armas suuandemine,/ kallis kaelahakkamine!“ (VK VI-2, lk. 212).

Müsofiil: mustusearmastaja (J. Kangur).

Mysophilia (van misophilia): häiritud kütked (kiindumus) roojuse (mustus, sopp, muda, pori) ja mustuse (sopp, roppus, saast) järele. (W. Stekel).

N

Nabanöör: nabavars nabanöör (Mineviku…, 2012).

Nahk: emaihu kaasasündinud nahk, „mul põle õma sündinud emaiho koskil, kõik ära peksetud“ (Kodavere ida maakeel, EMS I-4, lk. 727); emanahk kaasasündinud, oma nahk, „ema nahka suapad jalgas“ (jalad on mustad) (Juuru maakeel), „Ema nahka kingad (palja jalu)“ (Kadrina maakeel) (Martna jt. maakeeled, EMS I-4, lk. 731); emanahk „Keha must ja korpane, üäldi, et ema tuadud nahka ei paistagi enamb“ (Jõhvi maakeel) (Jõhvi ja Lüganuse maakeeled, EMS I-4, lk. 723); „Sa kisud ema kinnad nii vara ää.“ (noorena emaks saamisest)(Reigi maakeel, EMS III-11, lk. 161), king „emaahka kingad“ paljad jalad (Ambla maakeel, samas):.

Naine: lapsemära paljulapseline naine (Lüganuse ida jt. maakeeled, EMS IV-20, lk. 944); Naesel om lats rinnan, miis reien, tõist last kand sülen, tõist kand kaalan.“ (Helme, Eesti vanasõnad II, lk. 405); „Naine teeb mehega, mis ta tahab, mees teeb naisega seda, mis ta saab.“ (Vändra, Eesti vanasõnad II, lk. 415), „Naine toidab last rinnaga, meest pihaga.“ (Karksi, samas); „Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli.“ (Viru-Nigula, Eesti vanasõnad, I, lk. 405); „Ilus nägu annab persele palju au.“ (Ilusat nägu nähes tormatakse ilusa näo poole. Aga mis allpool on, seda ei näe keski ega panta ka tähele.) (Laiuse, Eesti vanasõnad I, lk. 406); küljesoe hum naine, abikaasa (Muhu jt. maakeeled, EMS-IV- 19, lk. 674), küljesoojendaja = küljesoe (Tõstamaa ja Viru-Jaagupi maakeeled, samas); küljelämmitäjä hum abielunaine (Setu maakeel, EMS-IV- 19, lk. 672); „Tütarlaps – märatsälg“ (Suure-Jaani, Eesti vanasõnad III, lk. 498); (A. Saareste, veerud 1107-1113); kabõstõraas naisterahvas (Karula maakeel, EMS II-7, .lk. 441); kabõstõrahvass naine (Hargla maakeel, samas); kabõjatsõ (Hargla ja Räpina maakeeled, EMS II-8, lk. 449); emane (Tuulik…1969); kodu-päikene Hausfrau (F. J. Wiedemann, veerg 783), laia-püksi-kandja Frauenzimmer (naljatlemisi), lõtw-püks Schimpfwort (teotavalt) (samas, veerg 910); alune „see [tüdruk] on poiste jalgealune,“ (Jämaja maakeel, EMS I-2, lk. 304); kuuveri (A. Elango, ajakiri Kasvatus); karielajas, kariloom „Kits ei ole karielajas ja naine ei ole inimene,“ (Lüganuse maakeel, EMS II-9, lk. 737); „Sirgete mustrijoonte tõmbamisel ilmnev käteosavus on ilusa handi naise tunnus,“ (Noaga lõigatakse põhjapõdra nahast ornamendi ribasid.)(Uurali kaja: soome-ugri ja smojeedi rahvad. Tartu: ERM, 2018); lehmik pej (naisterahvast)( Kodavere ida jt. maakeeled, EMS V-21, lk. 54).

Neitsilikkus: leem arm, neitsilikkus (J. Peegel, 2006, lk. 206); lemm → leem arm, neitsi au (lemmeleht) (samas, lk. 240); „Ei ole linnutiivad tema külge puutunud.“ (M. Raud, Eesti armuilmast, Eesti kultuura IV); „Nelja lapse ema alles neitsike.“ (Häädemeeste, Eesti vanasõnad II, lk. 444), „Nelja poea ema on alles neitsi, aga kui esimene on tütar, siis on kohe ema; nelja tütre isa ei ole veel isa, aga esimese poea järel on kohe isa.“ (Lääne-Nigula, samas); Neitsiau ära viidud. „…“Läksin metsa, jäin magama – / panin aga pia paju piale,/ siered lepa servale./ Tuli aga tuul ja tõstis tormi,/ aas mu harud laialiste,/ tõstis riide’ed ülesse./ Tuli aga võeras – pettis korra,/ teine võeras – teise korra,/ kolmas viis ära koguni!“…“ (VK VIII, lk. 1049).

Nikk: VULG suguühe (EKSS 3); „Sitt on sigade pill, n… noorte naeste tants.“ (Viljandi, Eesti vanasõnad III, lk. 101); „Hia sitahäda on paremb ku vilets n… . (Vändra, Eesti vanasõnad III, lk. 91).

Nikkuma: VULG suguühtes olema (ÕS 2018).

Nina ja peenise tähenduste seos: „Nina on mehe nägu.“ (Halliste, Eesti vanasõnad I, lk. 182).

Nina ja rinna seos: Ilus neiu mängul. „…Silmad peas kui sibulad,/ palekui paistekakuke,/ nina peas kui neitsi nisa,/ rinnad kui roosinupud,/ käed kui kulla kaunikesed.“ (VK V, lk. 604).

Nina ja vagiina seos: Vt. Bodies Under siege, lk. 120-125.

Niudenõidus: suguiha (filmist „Galaktika valitsejad“).

Noku: 1) lstk poisikese suguti, 2) murd notsu, põssa „Tule, jah põssa, Eedi annab leiba! …Noku, noku, noku! M. Sillaots (EKSS, III köide, 4. vihik); kukeke (Karksi maakeel, EMS III-15, lk. 986).

Näo ja suguelundite seos: „Abe on ja ambi pole, ainus silm ja seegi pime,“ Sii on mõistatus ühe väga rumala asja kohta, abe ilma ammasteta. (Mineviku…, lk.276).

Nümfomaania: (<+ m`aania 1 s> (< nümf (1) + maania), andromaania <+ m`aania 1 s> (< andro-) psühh naise haiglaslikult tugev sugukihu (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus). Vt satüriaas.

O

Omphale and phallus: Omphalos – muinaskreeklaste kivis ese, mis sümboliseeris ehk võrdkujustas maailma naba (< kr omphalos naba) ning jõuallikana jumalate koda. Võrdkujustus viitab emakale, fallosele ja punase veini karikale, mis tähendab kuninglikku vereliini. (H. Ellis). Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Omphalos

Oraalne tung: suuline iharus (AP). Vt. suu, suuline.

Oraalne agressioon: hammustamise himu (Ratsionalist).

Orb: ematu laps, isatu laos (K. Kikas, H. Stahl): „peata pääsukene“, „igiemata kanake“ (J. Peegel, 1997, lk. 149).

Orgasm: „…iharuse kõrgeim tipp (suguline orgasm)…“ (naine) (lk. 46), erutustipp, (M. v. Gruber); joovastus sugutamise aktil (J. Luiga); „Orgasmivõime säilib inimesel kuni surmani.“ (W. Stekel, 1939, Impotence of man… I osa, lk. 41). Vt. koomid.

P

Paaritma, sugutama: kargama paaritama, sugutama „Naine oo ära karatud,“ (Muhu maakeel, EMS II-9, lk. 732).

Pagism (ingl.): masohhismi faas, milles mees alandab, häbistab end viidates endale kui naise jooksupoisile või orjale (W. J. Robinson).

Paljastama: 1) paljaks tegema, midagi katvat kellegi või millegi pealt, ümbert või eest kõrvaldama, a) keha või kehaosa rõivastest vabastama, ihu paista laskma, b) midagi paljaks tegema, paljana paistma laskma, 2) midagi salajast, varjatut avalikkuse ette, päevavalgele tooma (EKSS, IV köide, I vihik); reetma (Etümoloogia Sõnaraamatu laiendatud otsing); paljaks võtma (kiskuma, koorima); alastama; alasti võtma; lahti riietama; lahti rõivastama; riidest lahti võtma (kiskuma) (Sünonüümisõnastik); müügil olev, katmata, alasti, paljas; katmata, varanduseta, ilma millegita, puhas, lehtedeta ja raagus (isuri), vaene, lumeta, tühi. Vt. alasti, ekshibitsionism.

Parapathy (parapathia): neuroos (W. Stekel).

Parafiilia: Parafiilia (kreeka keelest παρά para ‘kõrval’ ja φιλία philia ‘armastus’) on seksuoloogias normist kõrvale kalduv seksuaalne käitumine või eelistus.

Paraphilia: tavatute sugueluviiside eelistamine või sõltuvus tavatutest sugulistest toimingutest (W. Stekel).

Paritus vulvae: kihelev, kipitav vulva.

Paroksüsm: (kr paroxysmos) äkiline äge haigus-, tundmus- või muu hoog (VL2000); Arstid ja ämmaemandad kasutasid Viktoria ajastu Euroopas selle nime all ravivõtet, mis vabastas naise sugulisest pingest ning hoidis ära äkilised hüsteerilised haigushood. Paroksüsmiks nimetati tol ajal nn neutraalset meditsiinilist tehnikat, kus kasutades tänapäevase vibraatori eelkäijaid masturbeeriti naist kuni orgasmi saavutamiseni (Verhaeghe, 2018, On the body, lk.109).

Partialism: 1. libidonoosse huvi keskendumine ühele osale kehast või kehaosale (rinnad, tagumik); 2. fetišismi vorm, kus objektiks on pigem keha osa (osa kehast) kui elutu sümbol. (Webster Third New Dictonary, W. Stekel).

Passive lambitus: „laseb keelega lakkuda“.

Pederastia: sodoomia vorm, kus passiivses osas on poiss, aktiivses mees või poiss (I. Bloch, lk. 641); homoseksuaalsuse vorme, poisipilastus, poisile suunatud homoseksuaalsus; kõnekeeles halvustavalt: meeste homoseksuaalsus (VL2012).

Peenis: suguliige (R. Taba, M. v. Gruber), meheliige (C. Retau, M. v Gruger, 1922, A. Moll); suguti (W. S. Hall); sugut (G. Ploss…); suguliige ehk sugut (I. Bloch…); till (E.Ernits); riist „Justkui hiidlase riist: puhh tõuseb, puhh vajub“ väga muutliku meelega inimese kohta (Mineviku…, lk.214); membrum virile; putsinui suguti, peenis, männliches Glied (F. J. Wiedemann, veerg 691); titt peenis (Setu sõnastik, lk. 93); till „…milla sa käisid/ tilli sa sepal teritamas?“ (VK VI-2, lk. 357) (P. Ernits); ilp poisikese peenis (Karksi maakeel, EMS I-5, lk. 956); „Oh sa ime, ise pime abe suus ja ambid põle“ (Torma maakeel, EMS I-5, lk. 973); jampsjuurikas peenis (Martna maakeel, EMS II-6, lk. 74); jurakas peenis (Lüganuse maakeel, EMS II-6, lk. 199): jurke peenis (Emmaste maakeel, EMS II-6, lk. 200); vai (VK IX, lk. 176), türa (samas, lk. 339); juurikas fig peenis, „piab ia kõva juurikas olema, muidu selkad lõhkuda ei sua“ (Kursi maakeel), „om küll ää juurigumis“ (Karksi maakeel) (EMS II-7, lk. 232.), juurikukene (Nõo maakeel, samas); „See on naiste reieraud, tütarde unekurikas, vanade naiste vaarikarikas (Jõhvi maakeel, A. Kalkun, M. Sarv, Seks ja poeesia, Vikerkaar); tüdi peenis; ka tusk, tülgastus, meelepaha; tüdima jälestama, vastumeelsust tundma, sugulises vahekorras olema (K. Kikas, H. Stahl); kaigas, kaegass peenis (Rannu maakeel, EMS II-8, lk. 539); kang peenis (samas, lk. 656); kaugas peenis, „kaugas om kõvas lännu, ku öö elu, siis lät’t vana kaugas kõvas, ei anna ki rahu, peas iga öö käima“ (Otepää jt. maakeeled, EMS II-10, lk. 858); „Vahest on kikkis ja vahest ei ole“ peenis (Juuru maakeel, EMS III-11, lk. 119); kosjapulk kosimisel kasutatud ilustatud puupulk (võrdkujuline peenis, AP), „ku poiss lät’s kosja, siis anti [talle] üts pulk, kutsuti kosjapulk, tuu anti läbi usse sisse – – ku vastu es võete, visati pulk tagasi vällä“ (Helme maakeel, EMS III-14, lk. 737); „peenisega ema on nibudega ema“ (G. Roheim, 1945, Aphrodite…., lk. 387); kroba poisikese peenis, noku (Pühalepa maakeel, EMS III-15, lk. 854); kruvi pingutusvahend fig peenis, „igal poisil kruvi püksis,“ „kieras tütrikule kruvi taha“ (Lüganuse maakeel, EMS III-15, lk. 892); kürb, kürva peenis, suguti (VK XII); kürbä kürvä peenis (Kuusalu ranniku jt. maakeeled, EMS IV-19, lk. 713).

Peenise ja rinna tähenduste sarnasus: Lüpsi- ja piimasõnad. „Sõeru, sõeru, sõrgajalga,/ anna piima, harkijalga./ Sõeru neljäst nisästä,/ neljast nisäst neitsipiima,/ sarve otsast saksapiima,/ sarve otsast härjapiima./ Kui see lehm ei anna piima,/küll neid sõrma sõimatakse,/ käeranna vannutakse.“ (M. Kõiva, 2015, lk. 112).

Peenise ja silma lõim: seose loomise aluseks on uskumus, et silmanäärmetest voolav vedelik on samasugune kui sperma peenisest, ning silmavaade esindab mehe sugulist toimimist. Freudi meelest (Das Unheimliche) kujutab hirmu jääda pimedaks, tegelikult kohitsemise- või ruunamishirmu. Folklorist arvavad, et see on ülelihtsustatud lõim (A. R. Favazza, 1996, Bodies…,lk. 115); „mis sa mu otsa vahid, ega ma pole su isa-ema ära söönd.“ (öeldakse naljatades jõllitajale) (Jämaja maakeel, EMS I-5, lk. 1061).

Peenise ja suu seos: Vt. Geza Roehim, 1932, lk 41 (Autori lk. 81).

Peenisega naine: Naise tegemine. „…Kust sain, kust sain naesel munni?/ Võtsin vana põrsa molli – / sestki sain siis naesel munni./ Siis ta oli kui muudki naesed.“ (VK VIII; lk. 571).

Peeretamine: „Magab saba, ei maga sabaalune.“ (Salalik. Välispidise oleku ega vaikuse järel ära tee otsust. Peeru ja tossu laskmise kohta.) (Eesti vanasõnad II, lk. 255); „Kui mees magab, siis on perse peremees.“ (Jämaja maakeel, Eesti vanasõnad II, lk. 293); „Kes naaratab, sii peeretab.“ (Eesti vanasõnad II, lk. 393); „Terve mies, kes tagant köheb.“ (Öeldakse peeretamise kohta.)(Kihnu, Eesti vanasõnad III, lk. 335); „Täus koht peeresteleb, tühi koht rõüstäjeleb.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 419).

Phallus: fallos, suguti, peenis (J. Silvet).

Platsenta: päramised (H Madisson); järeldus (Pärnu-Jaagupi ja Järva-Jaani maakeeled, EMS-II-7, lk. 312).

Pollutsioon: (<pollutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pollutio määrimine, reostamine) ökol (nt elukeskkonna) reostamine, reostumine; füsiol mehe iseeneslik seemnepurse (seemnevoolus (AP)) peamisel magamise ajal (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); valge jookseb (Torma maakeel, EMS II-6, lk. 119).

Polyria (polyuria): polüuuria, liigkusesus (J. Silvet); W. Stekel tähistab sõnaga polyria homoseksuaalset erutust.

Priapism: kauakestev ja püsiv, valus peenise erektsioon, mida ei põhjusta suguline erutus (liibido), vaid haigus, (prants priapisme, hiline ladin priāpismos, sõnast priāpizen erktsiooni omama, sõnast Priāpos, Priapus.)Liibido puudumine eristab priapismi loomulikust erektsioonist, mis võib olla ka pikaajaline. Vt. satüriaas, erektsioon.

Procreation: sigitus, sigitamine, soo edasiandmine, sünnitamine; sigivus (J. Silvet).

Prostituut: lõbunaisterahvas (C. Retau).

Pseudocyesis: ebarasedus (J. Silvet).

Pseudorasedus: tühi koorem (A. Saareste, 3:516).

Pudenda (lad pudendum): häbe, (välised) suguelundid (J. Silvet). Vt. vulva.

Puts: „Kel p…, tuu lits.“ (Setu, Eesti vanasõnad II, lk. 723); „Pu… pääle saa ai taba panda.“ (Setu, Eesti vanasõnad II, lk. 723); „Tütruku p…i lähtvad kõik puud ja laevad ja noordemeiste tööd ja vaevad.“ (Karja, Eesti vanasõnad III, lk. 470).

R

Rasedus: raskejalgsus (I. Bloch…); eelsünnieelne olek (U. Masing); „…tütar tehti tiine’eksa…“, inimese ja looma suguelu sarnasus keeles (VKXII, lk 373); kõhn rase (lahja, kuivetu) (Setu maakeel, EMS IV-16, lk. 202): käima peale rase (EMS IV-18, lk. 421); käima rasedast „naane käve viiendat kuud“ (Setu maakeel, samas, lk. 423); lapse lootaja oma raseduse katkestaja (Kursi maakeel, EMS IV-20, lk. 944); lapsekandja rase naine (Kolga-Jaani ja Lüganuse maakeeled, EMS IV-20, lk. 942); latse vaev tuhud; raseduse lõppjärk (Halliste jt. maakeeled, EMS IV-20, lk. 999); fig „Laev on parajasti lastis,“ (rasedat inimesest või tiinest loomast), (Emmaste maakeel, EMS IV-20, lk. 986); fig „Läks kõige lastiga“ suri rasedana (Pöide maakeel, EMS IV-20, lk. 984); külgis „tääl o op külgi, koorm külgis“ raskejalgne (Pärnu-Jaagupi ja Martna maakeeled, EMS-IV- 19, lk. 665); küljes „temal on laps külles“ fig rasedusest, (Viru-Jaagupi ja Lüganuse maakeeled, EMS-IV- 19, lk. 674); külvama „är jo kül’bet“ rase (Lutsi maakeel, EMS IV-19, lk. 694); asi – asjad rasedus, „läks metsa oma asjaga – asjad sitasti,“ (jäi vallalisena rasedaks) (Kursi maakeel, EMS I-3, lk. 471)“neis asjus olema,“ (rase olema) ((Haljala maakeel, samas); leht „se o jälle teisile lehile läind,“ (rasestunud)(Pöide maakeel, EMS V-21, lk. 55).

Rasestaja: sigitaja; abielumees keha kasvataja (naise rasedaks tegija) (J. Peegel, 1997, lk. 147); ihumagaja (kehakasvataja, puusade pidaja) – „Ilus mu ihumagaja,/ kena kehakasvataja,/ puhas puusade pidaja. (J. Peegel, 2004, lk. 118).

Rasestama: vt. fecundate; kelgutama „kelgutas tüdruku ää“ tegi lapse (Põltsamaa maakeel, EMS II-10, lk 972); „Sie saand oma naise ka kõhtu kasvatama“ (rasedaks) (Iisaku ranniku maakeel, EMS IV-16. lk. 206); fig „Ma tahan sind niker nullida, su koht piab korgeks kasvama“ (taigna sõtkumisest) (Jõelähtme ranniku maakeel, samas, lk. 206); käümä pääle saatma rasestama (Vastseliina maakeel, EMS IV-18, lk. 421); „Viis minutit taevas, ühikse kuud vaevas.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad III, lk. 742).

Rinnad: nisad, nišisse, nisadesse (M. v. Gruber); „Ilma emata – armuta, ilma rinnata – rõõmuta.“ (Vastseliina, Eesti vanasõnad I, lk. 170); Pulmakommetest: „Laps (3-4 aastane poisikene) pidi pruudi rinda puudutama, sai pruudi käest sukad.“ (VK V, lk. 100); „…selle lapse nimi on rüppepois.“ (A: Hein, lk. 208); „Naine ilma rindujeta on nindagu vuode ilma patjudeta.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad II, lk. 408).

Rinnaga toitmine: „Nisatajal naesel om kats kõttu.“ (nisatajal=imetajal) (Vastseliina, Eesti vanasõnad II, lk. 451); „Sünnib lapsuke, siis sünnib ka emale piim rindu.“ (F. J. Wiedemann, Eesti vanasõnad III, lk. 247).

Rinna ja peenise võrdsus või sarnasus meeles: Lüpsisõnad: Sõeru, sõeru sõrgajalga, anna piima, harkijalga. Sõeru neljäst nisästä, neljast nisäst neitsipiima, sarve otsast saksapiima, sarve otsast härjapiima! (Kihnu khk. Mare Kõiva, 2015, lk. 112); „Ema nisa lõpeb ja isa nisa hakkab.“ (Ambla, Eesti vanasõnad I, lk.164); piipu jooma suitsetama (J. Peegel, 2006, lk. 241).

Rutting: (looma) indlemine, kiimlemine (J. Silvet), Roheim kasutab sõna traditsiooniliste kultuuride kirjeldamisel.

Koostaja/koguja Ants Parktal, 26. juuli 2019.

[1] Buttock: tuhar, kannikas; (looma) kints; pl taguots, istmik (J. Silvet). Kui siinkohal on sõna mitmuses, siis eesti keele pakub järgmisi sõnu: taguots, istmik; tagumik, tagument; tuharad, kannikad. Tuhar ja tuharad ning istmik kalduvad arstiteaduse ja kosmeetika valda, tagument ja kannikad tundub kuuluvat kõnekeele valda. Jääb üle taguots ja tagumik. Keelekasutuses võiks himuga seostuda pigem tagumik kui taguots. (AP)

[2] Püer – ukse või värava sulgur.

[3] Salu, E. (1990) Rasedusega seotud uskumused ja kombed eestlastel. Eesti Rahvamuuseumi Aastaraamat XXXVIII, Toim. H. Sarv, Tallinn: Valgus, lk. 105-139. (Lk. 109-110 iha tekitamise loits.)