Vested meelesõõlamisest VII osa

  • On September 27, 2022
Seitsmes loeng. Tuntumad meelesõõlamise teooriad. Laiem vaade. Meelesõõlamise teooria arengu viis sammu:  -Freud: 1895, Hingemurru-võrgutamise teooria. Trauma;  -Freud: 1900, Kaardistatud meele teooria. Meeleilma kolm osa; -Freud: 1923, Koetis-põimingu teooria. Ego seesmised vastuolud; -Melanie Klein, Objekt seoste teooria. Olendid ja suhted meeleilmas; -Bion: Mõtlemine tunnete üle. Tundetõde. Läänemaailma meelesõõlamise sünnimaaks sai Austria. Alust rajasid Freudi lähemad […]
Read More

Vested meelesõõlamisest VI osa

  • On September 27, 2022
Kuues loeng.  Meelesõõlamine kokkulepetest, kolmainsussuhtest, ülekannetest ja meelehäiretest.  Kokkulepped ehk kompromissid.1   Aluse inimese meeleilma ja keha arengule rajavad teisenemised meele ja keha suhtes. Uuenev meelilm ja arenev keha kohtavad jätkuvalt järk-järgult teistsuguseks muutuvat olekut, millest omakorda sünnib vajadus sõlmida kokkuleppeid soovide, tahtmiste ning vajaduste ja välisilma võimaluste vahel. Kokkulepetest sünnib ajutine rahulolu, tasakaal ja mõnu, […]
Read More

Vested meelesõõlamisest V osa

  • On July 9, 2020
Viies loeng. Meelesõõlamine sugukihust. Elu suunavad kihud ehk tungid. Meelesõõlamise kihude teooria lisab uut teadmist meeleilma hoogsusest ja meeles peituvatest liikuma panevatest jõududest.1 Sisemist jõudu tulvil inimene, on ajendatud kihudest, milliste allikaks on keha loomusund ehk instinkt.2 Loomusund kui kehaline energia, tekib vajadustest ning elustab nii keha kui meele. Inimese loomusunniline käitumist, erinevalt loomadest, juhib […]
Read More

Vested meelesõõlamisest IV osa

  • On July 9, 2020
Neljas loeng. Meelesõõlamise juured ja ürje. Juured. Keskendudes lääne kultuuris sündinud psühhoanalüüsile jääb loengutes kõrvale iidne soomeugrilaste meeleilma ohutamine, mida seni on uurinud peamiselt rahvaluuleteadlased.  19. sajandil valitses Euroopas arusaam meelehäiretest, kui kehalise põhjusega nähtusest või oli inimese meeli vallanud deemon. Vastavalt põhjusele valiti ka ravi, kas aju mõjutavad toimingud või kurjade vaimude väljaajamine  – […]
Read More

Vested meelesõõlamisest I osa

  • On July 9, 2020
Psühhoanalüüsi – meelesõõlamise1 lähtealused, põhilised käsitlusviisid ja tuntumad teooriad. „Sõeludes saab vili selgeks.“ A. Saareste, 4:321 Ignoramus et ignorabimus. „Me ei tea (seda) ega saagi teadma2.“ Esimene loeng. Meelesõõlaja arusaam tajust. Sissejuhatus. Meelesõõlamine3 ehk psühhoanalüüs sisaldab teooriaid meeleilma4 olemusest, õpetust meelehäirete põhjustest ja ravimisest. Meelesõõlamise teooria võtab arvesse asjaolu, et tundeelule ja käitumisele jätab silmatava […]
Read More

Vested meelesõõlamisest III osa

  • On February 13, 2020
Kolmas loeng. Meeleilma kujunemisest sõõlaja pilgu läbi. Kuidas sünnib tõelisus? Meeleilm sünnib ja areneb suhtes, kus teised siirdavad meile oma arusaamisi nii meie endi kui ümbriseva maailma kohta. Iseenda arusaamistele lisandub seeläbi erinevat ainest, mille üle mõtteid mõelda. Tegelikkus, mis saabub suhtlemises, jõuab meelde läbi valusa arengu, milles uue ilmumisega kaasneb kaotus.1 Ilma jääb inimene […]
Read More

Vested meelesõõlamisest II osa

  • On January 3, 2020
Teine loeng.  Meelesõõlaja arusaam mõtlemisest.    Kuidas inimene mõistab iseennast ja ümbritsevat maailma? Ümbritsevat maailma tajutakse meelevõimete toel, luues alul osaliste ja katkendlike mälujälgede alusel piltkujundeid ning mõistetakse tegelikkusele osutavatele sõnade1, mõistete, arusaamiste ja teadmiste abil. Mõtlemine pidevalt vahelduvatest tunnetest selgitab nii tegelikkuses kui tõelisuses toimuvat, võimaldab eristada meeleilma ümbritsevast maailmast. Tajume iseennast läbi  tunnete, […]
Read More