SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) I osa A – H

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] I osa A – H

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas.

A

Abandonment: mahajätmine , hülgamine , loovutamine, loovutus; andumus, ohjeldamatus, sundimatus, hoogsus (J. Silvet).

Aberration: kõrvalekalle, eksimus, meelte-, vaimusegadus (J. Silvet).

Abreact,: A. (puudub J. Silveti sõnaraamatus ja Võõrsõnade Leksikonis) „Neuroosi põhjustanud sündmusega seotud unustatud või välja tõrjutud mõtete, taas läbivaatamine, mis toob kaasa tervenemise.“ või „Meeles oleva konfliktiga seotud, väljatõrjutud tunnete väljaelamine sõnades, käitumises või kujutlustes.“ (The free dictonary ilmavõrgus); taaselustada, taaselustuda, ellu (elule) äratada, ellu (elule) tärgata, meele elustumine[2], meele elustamine[3] valu märkamise ja kogemise läbi, kusjuures valust saab kannatus.                                                                                                                             B. ärareageerimine (K. Holtzmeyer); Saksa – Eesti sõnastik das Abreagieren, kõnek. Lahutama (näit. pahameelt), maha rahustama, sich abreagieren, rahunema; “The discharge through speech of the affect associated with memory of trauma.” PA terms and concepts; välja elamine (J. Adamson).

Absence: äraolek, eemalolek, -viibimine, puudumine; äraoldud (või puudutud aeg), puudumisaeg; puudumine, ilmaolek (of); hajameelsus (= of mind) (J. Silvet); “Leib pole küll suur asi, aga paneb ka küllalt kepsu lööma kui teda ei ole.” (Eesti vanassõnad II, lk. 132).

Assemble: koguma, kokku kutsuma (J. Silvet).

Abstraktne: mõtteline; meeltega tajumatu; ebakonkreetne (VL).

Absoluutselt: kaljukindlalt (P. Silla); iseline, päris (G. Ploss…)¸eranditult (A. Kidron).

Absurdne: jabur, mõttetu, jama (kui nähtus, (A. Parktal, edaspidi AP)), tühja tagaajamine, tuuletallamine (kui tegevus, (AP)) (P. Silla).

Abulia ka aboulia: abuulia, haiguslik tahtenõrkus (J. Silvet).

Abuulia: (kr aboulia, kõhklemine, nõutus˂ a + boule tahe, nõu) MED, PSÜHH haiguslik tahtenõrkus, tahtetus (VL2012).

Abysm: kuristik, sügavik, süvis; põrgu; ürgsegadik, kaos. (J. Silvet)

Acting out: väljaelamine (A. Jüriloo).

Ad infinitum: lõpmatuseni (J.Silvet).

Adaptatsioon: (ld. kohandamine, kohanemine, sobitamine) koht, koha, koha leidmine; ego ehk mina psühholoogia järgi on kahesugune oma koha leidmine ümbritsevas maailmas: (kohandamine ja kohanemine: kohandamine – väline toimekus ehk aktiivsus, kus kedagi või midagi kohandati, ehk kuidas inimene kohandas ümbritsevat maailma iseenda vajadustele vastavaks; kohanemine – sisemine, seesmine toimekus ehk aktiivsus, kus keegi kohanes välismaailmaga.

Adumine: tasapisi taipama hakkamine (M. Sarv).

Aegnema: omaks ajaks saabuma, küpsema, valmima(U. Masing, 2004, lk. 200).

Afektsioon: (˂ ld affectio seisund, meeleolu) ärritus, ärevus; poolehoid, kiindumus; MED haigus, tõbi, haigestumus (VL2012).

Affection: kiindumus, meeldumus, armastus, lembus, lemme (kellegi vastu); ärevus. Ärritus, afektsioon; van haigus, tõbi (J. Silvet); meeldumus (U. Masing).

Agorofoobia: väljakuhirm (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1937).

Agressioon: vägijõud (nähtus), vägijõuline (tegevus) (AP), (vt. violence); NB vägi = elujõud (O. Loorits): merja-ugri kultuuris seostub vägi elujõuga ja võib mõelda, et agressiivsus on võõras sõna merja-ugri meelele, enesekolonisatsiooni näide. Milline võiks olla pahameele eri viiside kohta sõna eesti keeles vajab uurimist: õelus, kurjus, viha. Tundub, et igermaani agressiivsus, mis on ründav, purustav, alistav, on merja-ugri meeleilmas kaitsev, enda eest seisev – enesekindlus. Eesti keeles kasutatav sõna tähistamaks agressiooni on vägivald. Kurjategeva agressiooni eristamiseks enesekindlusest kui agressioonist sobiks kasutada sõna kuri vägivald. Vt. võitlus.

Aim: aimu, aimu: „Millegi hämara etteteadmise või vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus või käsitlus millestki.“; intuitsioon, vaistlikult tundma; aimus, aimdus; „…uute aimete ja mõtete tõlgitsemiseks…“ (U. Masing), eelteadvuslik meele osa; uimusmeelemärkusel või uimusmeelemõistusel olemine (vt. uim); komu: kuma; ähmane kujutis; aim(us), „Komu ainuld paistab, ei tea mis asi seal on,“ (Kuusalu ranniku maakeel, EMS III-13, .lk. 537), „viimaks üks tule komu akkas paistma,“ (Jaani maakeel, samas), „Vähe akna komu ikka oli juba näha,“ (Pöide maakeel, samas), „Mul sellest vähe komu (aimu),“ (Vigala maakeel, samas); kartlikud aimused, rasedusaegsed aimused, tumedad aimused (ettekujut(l)used) (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939); aimeline, aimdus, „…uute aimete ja mõtete tõlgitsemiseks…“ (U. Masing). Vt. Conception, Sensation, Sense impressioon, Sensuousness, Sensuous.

Aimusmaailm: unistuste meeleilm (M. Sirkel).

Ainus: jagamatu, ühtne; üksmeelne (K. Kikas, H. Stahl).

Ajama: ajada, ajan, kuhugi liikuma sundima, midagi tegema sundima, tagant kihutama. Ka jahtida; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla; püüda, otsida; eraldada; sõita; ära ajada; viia sundida; hobusega sõita, hobust sundida; reisida, purjetada, sõuda; suusatada; ka aelema end aeg ajalt liigutades lamama, vähkrema, ringi hulkuma, amelema..

Aje: sisemine tõuge, meele sund, meelest lähtuv mõjur; tegutsedes seletamatu aje sunnil, viha, hirmu, süütunde ajel; tung. Tungiga seostuvad sõnad aelema (vähkrema, ringi hulkuma, amelema) ja ajama (jahtida, tõugata, pealetükkiv olla, püüda, otsida, ära ajada, paarituma, jne.). „Neid valdas ainuke aje: tõtata sinna kuhu tõttavad kõik, sest tõtatakse kergendust vaevatuile ja koormatuile juba siin maa peal.“ (A. H. Tammsaare, 1954, lk. ?). Vt Kihk.

Ajend: midagi esile kutsuv väline mõjur, tõuge.

Ajendama: ajendiks olema, tõuget andma.

Ajenduma: ajendist johtuma, mingi ajendi mõjul tekkima.

Ajutegevus: meeletalitlus, ka närvisüsteem, meelemõistus (P. Ilmet).

Aktiivne: omavoliline, tahteline; tegev, toimekas, tegus, tööjõuline, töötav, teokas, elav (J. Silvet); (ld. tegutsema) tegev, toimekas (VL); jõutav, jõutama, jõuga aitama, jõudu andma; tegev (G. Ploss…).

Aktiivsus: toimekus, teokus, agarus; jõud; teguvõimas eneseavaldamine, usin, teotsev teguvõimas iseloom (K. Lellep); elutunne (O. Loorits, 1955), jõud, jõutama jõuga aitama, jõudu andma „Vihm jõutab viljakasvu.“ (Harjumaa→Jõud) (A. Saareste 1:93).

Aktuaalne: päevakohane (P. Silla); parajasti päevakorral olev (G. Ploss…).

Alateadvus: alateadvus (F. Tuglas); mitteteadvus (H. Krull), teadvustamata meeleosa (AP&Meelis Sütt, edaspidi MP), teadvusetu meel (AP), teadvusetus (I. Tõnisson); mitteteadvuslik psüühika (T. Bachmann), meelemärkusetu[4] või meelemõistusetu[5] (AP), (märk mõistus)[6], (vt. ka teadvus ja eelteadvus); teadvustamatus (J. Allik, A. Lill, K, Läänemets, V. Vahing, O. Teppan, A. Leete); teadvustamatu meel (K. Haljak); ebateadvus (A. Lintrop); hingeline „kolikamber“ (A. Elango); teadlikkusetu osa psüühikast (R. Lattik); hingeelu või teadvusetu hingeelu (K. Holzmeyer); teadvuseta meel (Saareste, 3:1213); teadvuseta liigutused (H. Madisson); allteadvuslik (O. Madisson); teadvusetus, meelemärkusetus, segane meel, oimetu (3:1238, A. Saareste), meelemärkuseta (3:1239, samas); see (O. Teppan); ebateadvus (V. Grünthal-Ridala); teadmatus (U. Masing); „Olen saavutanud teadvuse kõige teadmatusest“, (F. Tuglas,I,?, lk.307); teadvusetult: mitteteadlikult (J. Hurt); teadvustamata iha.

Algteadmised: alged (J. Aavik, 1921).

Algtunne: aimdus looduse jõu algvormilise mõju all seismisest (peale nähtava ühenduse ja mõjutuse), selle algjõuga alalises vahekorras olemisest ja isesugustel tingimustel oma hingejõudu mõjutada võimisest (?).

Algus, algselt: ürgpõhjus, ürgselt (R. Taba); ürgne: juba algusaegadest olemas olev; ürgaegne: alg(us)aegne, ürgsest ajast põlvnev (A. Saareste, 4:394); urge – ürgvel, ürgel – valmis (Eesti Rahvalaulud III).

Alistuma: end alla heitma (G. Ploss…).

Alkoholi degeneratsioon: joomisekiduvus (J. Luiga).

Alkoholism: alkoholi joomise puhul: maitse ära eksimine (J. Luiga), (vt. perversioon).

Allasurumine; Unterdrückung: vt. supression (teadvusel oleva loomuga kulgemine, mis viib materjali eelteadvusesse ehk uimusmeelemärkusel/uimusmeelemõistusel olevasse meelde).

Alpha-function: alfa-talitlus (A&M); (toim (e)): 1. toimetus, talitus, tegevus; 2. lõngriide koes, mis koemustri moodustab; koemuster (J. Aavik); alfa-talitluse ülesanne on siduda tajujäljed (seosetud tajujäljed ehk beeta osised alfa sugemeteks ehk seotud tajujälgedeks), tuua tajud meelemärkusetust/meelmõistusetust meelest meelemärkusel/meelemõistusel olevasse meelde: alfa-talitlus on kui sidumisvõime (T. Ogden); und näeme öösel ja uneleme päeval: unelemine kui päevases meelemärkusetuses/meelmõistusetuses ehk teadvustamata meeles toimuv (T. Ogden) https://www.psyhhoanaluus.ee/alfa-talitlus-alfa-funktsioon-beeta-osised/ ; loe lähemalt: . Vt. reverse beta function.

Alpha-elements: alfa-sugemed (A&M); suge,-me, „see millest miski tekib sugeneb, alge, koostisosa“ (A. Saareste, 3:1277); suge: alge koostisosa (EÕS2013); osa, element, millest midagi valmistatakse (G. Ploss…); sõna element pärineb saksa keelest; loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/alfa-talitlus-alfa-funktsioon-beeta-osised/ .

Alteraation: muutus, muundus, teisenemine, alteratsioon (J. Silvet).

Alteratsioon: (keskld alteratio muutus, ld alter teine) 1. MUUS alghelide kõrgendamine või madaldamine pool- või tervetooni võrra alteratsiooni märkide abil; 2. MED koekahjustus (VL2012).

Altruist: inimene, kelle eetiline põhimõte on omakasupüüdmatus, valmisolek isiklike huvide ohverdamiseks teiste heaolu nimel (VL); „isetu armastus“; isetus (M. Arukask).

Alus: lõim, „kanga aluslõng“, alusjoon (A. Saareste, 1:133); ürgama,. Vt. primordiaalne.

Alustama: lõimetama, looma, tekitama (Wd) (A. Saareste, 1:136); ürgama (alustama, tormama, sööstma, ka närima), ürjatama (algatama, ette võtma); ürjendama (A. Saareste, 1:135); tekkima: ürgnema (A. Saareste, 3:1276); algama; ürgäme (Paistu) „Kinda kudumist alustati ü r g ä m i s e g e , kinda üüre kohta öeldi ü r j ä t s.“ Rohkem on siiski kinda looduse kohta kasutatud v e e r e nimetust. V e e r e järgi kooti kindale v a r s, mille all mõeldi kinda osa v e e r e s t kirja alguseni. (Mulgi rahvarõivad, lk 364). Vt. primordiaalne.

Ambivalence: ambivalents(us), kaksipidisus, kahesus (J. Silvet).

Ambivalent: ambivalentne, kaksipidine, kahene (J. Silvet).

Ambivalentne: (˂ ld ambo mõlemad + valents tugev, võimeline ˂ valere tugev või võimeline olema) ambivalentsiga iseloomustuv, kaksipidine, vastakaid tundeid tekitav (VL2012); kaksipidine (J. Hurt); kaksipidisus – kahkvel olemine.

Ambivalentsus: PSÜHH ühte ja samasse objekti vastandlike tunnetega suhtumine, tundmuste kaksipidisus, isiksuse sisekonflikti ilming; KIRJ teose mitmeti tõlgendatavus (VL2012); kaksipidisus (J. Hurt), vahel olema (kaksipidi – kahes(t) suunas(t), Minevikupärandit Häädemeestelt, 2012, sõnastik); kahkvel, ka lahkolu (E. Hiir), vastakaid tundeid tekitav kahevahel olek; pool-pooliti (pool ja pool) (A. Saareste, 2:1309); vastuoksus (K. Lellep); kahelihindamine (J. Semper); kahemeelsus (O. Loorits); „Kahe ilma vahel olema“, „Siä on jälle seuke asi: ühte pidi tahaks olla ja teist pidi tahaks olla, ei tää, mis teha.“ (Minevikupärandit…, 2012, lk. 217), „Nuta või naera – sii on nii, et sa_i tää, mis tiha, mis tegemata jätta, kas ääks võtta või pahaks panna.“(samas, lk. 224); kahevahelolek (beebi soov olla ema ja isa vahel susguühte ajal) (AP); katsipäie kaksipidi (ERL IV, lk. 362); kahkvel ärevil, kahevahel (Torma ja Kodavere ida maakeeled, Idamurde sõnastik, lk. 50), kastelpäte kaksipidi (Kodavere ida maakeel, samas, lk. 57).

Analoogia: sarnasus; sarnadus (G. Tšelpanov); taosus, sarnasus, samapärasus (G. Ploss…).

Analoogselt: samal viisil, samamoodi nagu…(A. Kidron).

Analüüs: sõõlamine, inimmeele sõõlamine (P. Ilmet); (kr. analysis lahutamine, lahendamine) algosadeks või -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus (VL2012).

Analüütiline tund: kõnetund (J. Kangur).

Analyse: analüüsima, eritlema, algosadeks lahutama, liigendama (J. Silvet); analüüs, eritlus (J. Põldmäe, P. Olesk).

Analysis: analüüs, eritlus, eritelu, algosadeks lahutamine, liigendus (J. Silvet).

Annihilation, (annihilatsioon): (ära) hävitama, (lõplik) hävitus, olematuks tegemine (J. Silvet); hävitamine, hävimine; tühiseks tunnistamine, tühistamine (VL).

Anomaalia: kõrvalekalle normist (ÕS); põik (A. Saareste, 3:339).

Appetite: iha, himu (millegi järele); söögiisu, apetiit (J. Silvet); apetiit – (ld appetitus kalduvus, soov, iha) söögiisu; himu, iha (VL 2000).

Argumentum ad hominem: ld inimesest lähtuv argument (mitte vaieldava väite enese, vaid) väite esitaja isiku vastu sihitud tõestus või tõendus (J. Silvet).

Armastavad: lembivad (U. Masing).

Armastussõgedus (R. Taba).

Armastusvajadus: armastustarvesus (R. Lattik).

Armukadedus: „Armastusel on kakskümmend paari silmi peas.“ (Pöide, Eesti vanasõnad I, lk. 137).

Arusaamine: aime (Kasvatus).

„As-if“: nagu mängult (H. Noor), nii kui mängult; justkui – näimise, tundumise, väite kaheldavuse või teadmise ebakindluse puhul, (EKSS, I-4, lk. 657).

Assotsiatiivne: sidestatud, aheldatud, ühenduses olev (G. Ploss…).

Assotsiatsioon: uitmõte (Aveli Veisner).

Atakk: (pr attaque) rünnak; vaenlase kallaletungi otsustav järk; med äkiline haigus- või valuhoog (VL2000); vt. paroxysm, paroksüsm.

Attachment: kütkestamine (T. Arro). Vt. kiindumus, kütkestamine; „…ega himustanud enam teist korda oma kaela naise kütkesse rakendada.“ (F. R. Kreutzwald, 1976, lk. 345).

Attitude: suhtumine (millessegi, kellesegi) hoiak, (keha)hoid; seisukoht (J. Silvet), (EKIKN).

Aurora musis amica: Hommiku tund on muusade sõber (J. Silvet).

Autism: PSÜHH enesessesulgus, psüühiline häire, millele on iseloomulik sulgumine oma psühhootilisse fantaasia maailma (VL2000).

Autoerotism: omaarmu iharus, iseenda iharus (AP).

Avalik: silmanähtavalt (K. Kikas, (H. Stahl)).

 

B

Barbaarne: metsik, toores (G. Ploss…).

Beta-elements: beeta osised (AP & MS); osis: koostisosa, komponent (ÕS2013); osis (J. Kaplinski); aistmislähedased/aistingulähedased-somaatilised omadused (R. Britton, 1998, lk.22); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/alfa-talitlus-alfa-funktsioon-beeta-osised/ .

Biagaamia: kahenaise pidamine (I. Bloch…).

Binding: 1. siduv, ennast siduma, köitmine (J. Silvet), ennast vaigistama (J. Aavik, 1921); toimekas meel; 2. taltuma – taltsaks saama (J. Aavik), ka tüünduma, vaikseks jääma (viha tüündus) (J. Aavik); vaibuma, loid meel, siduma (R. Lattik); vaigistamine, („Tungid vaigistatakse sisemiselt, ärritust varjatakse välise rahuga.“, O. Loorits, 2017)[7]; tundeid valitsema – hillitsema; tagasi hoidma, taltsutama (viha, tundeid); hillitu – taltsutamatu tagasihoidmatu (J. Aavik, 1921); vaigistamine (F. Schöneberger…).

Bizarre: veider, pentsik (J. Silvet).

Bordeline: piiriseisund (A. Jüriloo).

Brutaalne: toores.

 

C

Caesura: tsesuur (ld caesura, lahti raiumine), kirj värsijala lõpuga mitteühtiv paus värsi keskel, värsisisene paus; muus. Kõlakatkestus muusikaliste vormiosade vahel; lõhe, katkestus, puudus (VL); kõnekujundina: „Tsesuur kirjeldab midagi, mis lahutab ja ühendab samal ajal.“ (J. Aguayo) või „kui teatud jätkuvuse vorm, mille kaudu kogeda jätkumatust.“

Cannibalism: inimesesöömine (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Case study: juhtumiuuring (A. Kidron).

Cathexis: hõivang; investeering, paigutus (H. Krull); reinvesteering –taasinvesteerimine, deinvesteerimine – tagasiinvesteerimine ehk counter cathexis (H. Krull).

Coherence: koherents(us), sidusus, tihe seostatus, ühendus, kokkukuuluvus; (loogiline) järjekindlus (J. Silvet). Vt. koherentsus.

Component: koostisosa, osis.

Comprehend: taipama, mõistma, aru saama; lit. (endasse) haarama, hõlmama, mahutama, sisaldama (J. Silvet).

Compromise: 1. kompromiss, sobitlus, kokkulepe, 2. kompromissi tegema, kokkuleppele jõudam, kompromissiga lahendama, sobitlema; kompromiteerima (kellegi) au ohustama, (kedagi) häbistama (J. Silvet). Vt. komromiss

Compulsion: sund, sundus; sunduse teel, sunniviisil, sundimisi (J. Silvet).

Compulsive: sundiv, sund-; ennast peale sundiv (J. Silvet).

Compulsive idea: sundidee (J. Silvet).

Compulsory: kohustuslik, sunduslik, sunni-,sund- (J. Silvet).

Conflict: 1. konflikt, kokkupõrge, lahkheli; relvastatud kokkupõrge; vastandumine; 2. konfliktis olema, (teineteist) välistama; kokku põrkama, vastamisi minema või olema (kellegagi või millegagi with); 3. vastuolus olev, vastandlik (J. Silvet). Vt. konflikt.

Contact: kokkupuude, puude, kontakt (ka pilt), el kontakt(lülituseadme osa); pl kontaktläätsed; tutvused, sidemed; nakkushaigusega kokkupuutunud isik; 2. kontakteeruma; kokkupuutesse viima, tutvustama; (äriasjus) kokku saama, ühendusse astuma, kokku puutuma, tutvuma (kellegiga with) (J. Silvet). Vt kontakt.

Container: tari (AP&MS).

Contained: taritav, taritu (AP&MS); taring: kokku võetud ained või materjal (G. Ploss…).

Contain, to contain: tarima, tarimine (AP&MS); „Lapsel valutab sõrmeots, emal valutab süda.“ (Eesti vanasõnad II, lk.100). Loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/containing-tarimine/ .

Containment: tarimistalitlus (AP&MS).

Concept: oletus (vt. kontseptsioon ja kontsept); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/conception-concept-targanud-aim-oletus/ ; mõiste, üldmõiste, kontsept, kontseptsioon (J. Silvet).

Conception: tärganud aim (arusaam) ehk eostamine (AP&MS); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/conception-concept-targanud-aim-oletus/ . Vt. aim.

Condensation, Verdichtung: ühendamine, ühtesulamine (V. Vahing).

Conscience: sisetunne (J. Silvet, U. Masing) varase meele mõttes, südametunnistus ja süüme (J. Silvet) on omased hilisemale meeleilmale; väärtusteadvus (O. Loorits, 1951).

Contact barrier (Bion): ühendatud seostes tõke, võib olla tiheda tervikuna, kokku kuhjununa, korrastatud loona, unenäona või loogiline, geomeetriline.

Cross-generational: erinevate põlvkondade vaheline.

 

D

Daydream, Tagtraum: ilmsiunenäod (A. Elango), päevaunistus (R. Taba).

Death drive: surmatung (A. Elango).

Decomposition: lagundamine, lagunemine, lõhestamine, lõhestumine; mädandamine, mädanemine (J. Silvet).

Deemon: kurivaim.

Deemonlik: kurja vaimu mõju.

Dekompositsioon: koostisosadeks lagunemine (VL2000).

Deliquent: 1. seaduse- või ühiskonnavastaselt käituv; maksmisega hilinenud (võlg, arve, jne.); 2. õiguserikkuja (J. Silvet).

Delinquent children: kurikalduvusega ja ulakad lapsed (M. Raud); kurikalduvustega lapsed (O. Loorits); hukkaläinud lapsed (R. Taba);.

Delusion: petteusk, -kujutlus, eksikujutlus, -arvamus; meelepete; viirastus (J. Silvet).

Delusional: viirastuslik, petlik, ekslik, (J. Silveti järgi); Võime jälgida keeles meele arengu erinevaid seisundeid; alul viirastus taju tasandil, siis ootus ja pettumus tundetasandil – petlik (petteusk, pettekujutlus, meelepete) ning lõpuks ekslik mõtlemises (eksikujutlus, eksiarvamus).

Denial: eitamine, salgamine; keeldumine, äraütlemine (J. Silvet) eitamine – omane teadvusetu ehk meelemärkuseta meele toimimisele; salgamine (maha salgama)– omane teadvusel, meelemõistusel olevale meelele (Võime oletada toiminguid kus aines liigub eelteadvuse ja teadvusetu meele vahel olles valmis jõudma teadvusesse); eitamine, allasurumine. Psühhoanalüüsis valusate või vastuvõetamatute mõtete, tunnete, soovide või reaalsuse väljatõrjumine teadvusest. Näiteks, lootusetult haige inimene eitab surma paratamatust (Psüh.sõn.); eitamises kustutatakse ebameeldiv osa tajutust ära, enne kui see teadvusesse jõuabki (S. Akhtar, S. Freud, Negation).

Denial või disavowal: Green ütleb nii „Denial või disavowal“ olenevalt tõlkest. Verleugnung (1. salgamine, eitamine; 2. mahasalgamine, lahtiütlemine) tähendab pertseptsioonide ehk tajude väljatõrjumist. Lähedane mõiste on Verdrängung, repressioon, mis on suunatud afektidele ja tungi esindustele.

Depersonalization, Depersonalisatsioon: puudub J. Silveti sõnaraamatus; psühh inimese isiksusetaju nõrgenemine, nii et ennast tunnetatakse võõrana (VL); minakaotus. Inimesele tundub, et ta jälgib oma elu nagu pealtvaataja etendust. See võib häirida sotsiaalset ja tööalast tegevust. (Psüh. Sõn., 2016); iseenese kadu (AP).

Depressioon: tusk (vene keele laen – toska); (vt. A. Saareste 4:101-103 ja Idamurde sõnaraamat); raske nukrameelsus (J. Luiga).

Deprivation, Deprivatisatsioon: (millegist) ilma jäämine, (millegi) äravõtmine; (tunduv) kaotus, ilmaolek, (J. Silvet); deprivatsioon: ökol ilmajäämine, ökoloogilise koosluse ökoloogilise stabiilsuse minetamine koosseisu lihtsustamise tõttu (VL); ümbruse kadu (A); ilmajäetus (EKIKN).

Derealization, Derealisatsioon: Puudub J. Silveti sõnaraamatus ja Võõrsõnade Leksikonis; inimene tajub oma sisemaailma ebareaalse, kummalise või võõrana ja talle tundub, et ta jälgib oma elu nagu pealtvaataja (Psüh. Sõn., 2016); „…kell on veerand kaks, aga see ei tähenda minule midagi.“ (A. Alvarez, 1992, lk. 13), kadunud on nii tähendus kui ka reaalsus ehk tegelikkus; meele seisund, kus meel on meelemärkusel, kuid meelemõistus puudub, inimene saab aru aga ei mõista, mida märgatu tähendab; meelemõistusetus (AP).

Dereism: (de + ld rez asi) PSÜHH kujutlustes elamine, loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus (VL2012); kujutlustes elamine. Mõtlemise sihipärasuse häire; loogikale ja reaalsusele mittevastav tegevus (Psühh. sõn, 2016).

Dereistlik: (˂ dereism) PSÜHH kujutluslik (VL2012).

Destruktiivne tung: lõhkumistung (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Diaad: kaksi, kahas, paaris; paaristatavad paaris olevad. Vt. kaksainsa tunne.

Diaadiline suhe: kahassuhe (AP&MS), kaksissuhe, kaksiksuhe (M); kaksainsa tunne (U. Masing); kahas kahe peale, kokku, koos (tehtav) (Jämaja ja teised maakeeled, EMS II-8, lk. 558-559). Loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/diaadiline-suhe-kahassuhe/ .

Diagnoos: haiguse äramääramine (G. Ploss…).

Dialoog: kahekõne (VL2000).

Diastol: südame lõdve (A. Grenzstein) (vt. ka süstol).

Differentiate: eristama (toimekas meel), diferents(eer)ima (millestki, kellestki from), vahet tegema (millegi või kellegi vahe between); erinema, erinev olema, erinevaks muutuma, eristuma (loid meel), diferentseeruma (J. Silvet).

Differentiation: eristamine (toimekas meel, (AP)), eristus, vahetegemine, diferents(eer)umine; erinemine, eristumine (loid meel, (AP)), diferents(eer)umine (J. Silvet); liigestuma, mitmekesistuma (?).

Diferentseerima vt diferentsima: eristama, vahet tegema; eri liikidesse või astmetesse jaotama (VL2012).

Diferentseeruma: lahknema, eristuma; liigestuma, mitmekesistuma (VL2012).

Disavow: (maha) salgama, mitte tunnistama, eitama, valeks tunnistama; pol desavueerima (Silvet); desavueerima: (pr desavouer), 1. salgama, valeks tunnistama; mittevolitatuks kuulutama, teatama mittenõustumisest oma esindaja tegevusega (Võõrsõnade leksikon, 2012); lahtiütlemine, eitamine, mahasalgamine. Nim ka denial (Psühholoogia sõnastik, 2016); keeldumine (A. Jüriloo); lähedane vt. denial, keeldumine; disavow’al viib ego lõhesta(u)miseni ning disavow’alit iseloomustavad vastandlikud hoiakud, mis on teadvustatult kogetud: kuigi olles erinevad ego osad, erineb olukord negatsioonist, kus üks hoiak on teadvustatud ja teine mitte ehk teadvustamata (S. Akhtar, S. Freud, Negation).

Disintegration: purustamine või lahutamine, lagundamine; pudendus, murendus, porsutus; tükkideks purunemine või lagunemine, lagu; pudenemine, murenemine, porsumine, (J. Silvet); .

Displacement: teisaldamine, teisaldus, ümberpaigutamine; kohalt nihutus, kõrvaldus, kõrvale tõrjumine; nihe (J. Silvet); nihkumine (K. Holtzmeyer, A. Jüriloo); nihutamine (J. Adamson); energia ümbermoondamine või ümberpaigutamine (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Dissotsiatsioon: meele kahenemine (kahasmeel?), katkestus või hargnemine; erinevus meeles; lõhutud meel (seos traumaga lõhe läbi, trauma kui haav kehas ja meeles); lagunenud meel (psühhoos?). Hajuv või hajunud meel; Hajuma –laiali minema, koost ära, lahku minema, laguma; Hajuvil – laiali, koost ära; Hajameelne – mõtetega laiali, mitte tähelepanelik, (J. Aavik); hajali või hajevil meel (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat); Freud käsitles dissotsiatsiooni ja lõhestamist suvalisel viisil, Bion näeb dissotsiatsiooni healoomulisemana kui lõhestamist, kuna lõhestamises laguneb meel tükikesteks, dissotsiatsioonis aga teatud kindla piiri järele (W. Bion, 1958, lk. 342). Vt. lõhestamine ja splitting.

Distress: ahastus, häda, kitsikus, äng; hädapõli, -põlv; kurnatus; viletsus; oht; 2. kurvastama, piinama, ahastust tekitama; kurnama, vaevama (J. Silvet).

Doli incapax: jur mittevõimeline ette kavatsetud kuritegu sooritama (vanuses alla 10 a.) (J. Silvet).

Domineeriv: valitsev, ülekaalus olev (VL).

Double bind: kaksik seotus (T. Salumets, Sunnita kujuneda, lk. 164).

Dünaamiline: liikumis- või arenemisvõimeline; tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne (VL); mõlgutav, mõõlav; mõlgutama: liigutama, siia ja sinna pöörama, ka mõõl(a) ja mõõluma,1. voolama, 2. hulkuma, palju või liigselt toimetama või töötama (ERL, IV); mõõlav meel, mõlgutav meel (AP).

Düsfunktsioon: MED väärtalitlus, funktsioonihäire (VL2012); Meelesõõlamise valda pakuksime talitlushäire ja toiminguhäire, kuna näeme meele toimimises eelkõigi ärevust tekitavat häiritust ning mitte niivõrd meele väärtoimimist. Düsfunktsiooni võib tähistada ka sõnaga puuduv toiming, mõeldes mitte niivõrd toimingu puudumisele per se, vaid meeleseisundile, milles meel on talitluse osas meelemärkusetu/meelemõistusetu, ehk teisisõnu meele ei märka ega mõista talitlust ning seega puudub teadmine talitluse olemasolust, mis tegelikult toimib (midagi autistlikku, psühhootilist meeleseisundis) (AP&MS). Vt. funktsioon.

dynamisch: dünaamiline, liikumisjõuline, elavjõuna toimiv (J. Põldmäe, P. Olesk).

 

E

Eavesdropper: salaja pealtkuulaja (J. Silvet).

Edu: menu (F. Tuglas).

Eelteadvus: eelteadvuslik meeleosa, eelteadvuslik psüühika (AP&MS),uimusmeelemärkusel, uimusmeelemõistusel, eelteadvusel olev meel (AP), (märk meel), (vt. ka alateadvus, teadvus). (vt. aim); poolteadlikkus (U. Masing); eelteadvus (I. Tõnisson).

Efektiivne: mõjus, tõhus (P. Silla); tõhus, mõjuv (J. Aavik, 1921).

Efektne: muljet avaldav, üllatav, silma torkav (P. Silla).

Ego: Das Ich mina, ise; mina (A. Elango, R. Lattik, J. Assmann, J. Allik, I. Tõnisson, A. Leete), (vt. ka id ja superego); mina kui self’i ehk ise osa koetise teooria järele, Eesti Keele Seletavas Sõnaraamatus võib leida 12 minatüvega sõna; mina kui tajutud ise. Vt self.

Ego instinkt: minahimu, minaiha (AP). Vt. enesesäilitamistung.

Egoism: isekus; isemeelsus (K. Lellep), „…suur annus kihukohast südametust ja julmust…(R. Lattik). Vt. altruist.

Egoistlik: isekas; isemeelne (K. Lellep); omakasupüüdlik (H. Madisson).

Eitamine: Verneinung, negation, negatsioon, vt. denial, negation.

E-kiri: välkkiri (Olavi Pesti, „Ilmavõrgu kaudu, välkpostiga, saabub välkkiri.“ Vahendas Peep Ilmet), (vt. ka internet).

Ekshibitsionism: piltlikult enesepaljastamine, suguelundite näitamise läbi (A. Elango); haiguslik tung suguelundeid või rindu avalikult paljastada; iltsutama hilbutama, liputama (Kolga-Jaani maakeel, EMS I-5, lk. 959).

Ekshibitsionist: iltsutaja, hilbutaja, liputaja (AP).

Ekspulsiivne: (˂ ld expulsio ära- või väljaajamine) väljasuruv, väljasaatev (VL2000).

Ekspulsioon: väljaajamine; med, vet väljasurumine, väljutamine (VL2000)[8].

Element: alg-, põhiosis (K. Holtzmeyer); ( ˂ ld elementum algaine) 1. terviku osa, koostisosa üksikosa; algosis; alge, suge; 2. FIL asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond; 3. KEEM aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; loodulik või tehisalgaine; …5. MAT hulk; …(VL2012).

Element: element; algaine; alge, algosis, suge; koostisosa; loodusjõud, stiihia; pl algmõisted, põhiteadmised; (halb) ilm (J. Silvet).

Elementaarne: primitiivne, algeline (J. Aavik, 1921).

Elu: maja, eluase (iidne, unustatud tähendus)(J. Peegel, 2006, lk. 240).

„Elujõudu on tarvis, et elurõõmu kätte saada.“ (J. Luiga, 1995, lk. 97).

Elupuhune: millegi puhul, millegi korral aset leidev; kaasasündinud (J. Saarma).

Emotional power: imevägi, imejõud, (Iisaku ranniku maakeel, EMS I-5, lk. 981); „Tia mis ime’väega ta poisi oma võrku sai.“; rinna imemisest sündinud tundejõud (viha, raev, jne.) (AP).

Emotsionaalne intelligentsus: tundetaip (EKIKN).

Emotsioon: Neville Symington (2009, lk. 235) eristab emotsiooni ja tunnet järgmisel viisil. Esimene on toimekus (näiteks tüütamine), mille ajend tegijale endale nähtamatu. Teine on toimekuse taga peituva tunde märkamine ja kogemine (tüütav loeng teeb uniseks ja paneb haigutama) Mina tüütan teid aga ise ei saa sellest aru, teie aga jäädes uniseks, väljendate tunnet, mida tunnete ja mida ma võin nüüd ka ise teiste inimeste kaudu või nende abil märkama ning aimama hakata.

Empaatia: kaasahelisemine, kaasakõlamine; „Tunne andus edasi“ (F. Tuglas); kaasaelamisvõime (M. Ollisaar).

En masse: massiliselt, kõik koos (J. Silvet).

Enesemadaldus: folkloristide seminari teemal: psühhoanalüüsis võib enesemadaldamine olla osavaks viisiks, kuidas analüüsitavat idealiseerida, ilma , et temast endast üldse juttu tehtaks. Idealiseerides analüüsitavat, madaldab analüütik iseennast ja seeläbi hävitab analüüsitava. Tegemist on väga varajase ja algelise idealiseerimise viisiga, kus viha ja armastus ei ole teineteisest veel lahutatud. Üheaegselt teise ilustamisega toimub samal ajal ka teise hävitamine. Suhet luua ei saa analüüsitavaga – kohe kui analüütik üritab suhet luua (armastuse pool analüüsis), siis samas kohe ka analüüsitav tajub, et ma ründan teda ja hävitan ta.

Enesesäilitamise tung: mina tung (A. Elango) (vt. ego instinkt); enesesäilitustungid (A. Jüriloo).

Enesetapp: vaba-surm (A. Saareste).

Enneaegne: hiline; iljane: hiline ehk enneaigune (Haljala maakeel, EMS I-5, lk. 931).

Ennustus: ettekuulutus (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Enurees: voodiniisutaja (H. Weicker).

Eraldumine: „ega ühess kast ei kasva“ (lapse hellitamisest) (Kodavere ida maakeel, EMS II-8 lk. 558). Vt. separatsioon.

Eristamisvõime: vahetegemiseand (J. Hurt).

Erootika: loomistung looduses (J. Luiga, 1995, lk. 195).

Erootiline: suguihaline, armastusluuleline (G. Ploss…).

Erotism: suguiha (G. Ploss…).

Eskapism: tõelisusest põgenemine, tõelisuse pelgus (VL), enesesse sulgumine (K. Lellep).

Etnomasohhism: rahvusliku enesepiitsutuse äärmuslik vorm – Orjalaeva tõrv (T. Vihavainen…)

Evolutsioon: elu lahtiveeretamine.

Excitation: ärritamine, erutamine, erutus (J. Silvet).

Expulsion: väljaajamine, -heitmine, -tõukamine; väljutamine, väljutus, ekspulsioon (vt) (J. Silvet).

External reality: tegelikkus, tõetruu ümbritsevas maailmas (AP&MS), (vt. ka internal reality).

 

F

Faas: järk, arenemisjärk; ( ˂ kr phasis ilmumine) 1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist iseloomustav suurus; …3. BIOL elutsükkel…(VL2012). Vt. phase.

Facebook: näoraamat (J. Jõerüüt).

Faktor: mõjur (AP&MS).

Fantaseerimine: mõtetes … kujutlema, kujutlen mõtetes … .

Fastsineerima: paeluma, võluma, lummama; kellegi tahtejõu halvamine (VL2000).

Fantasy, Fantaasia: mõttekujutus, uuendatav mõttekujutus kui mõtte embrüo (oode), loodav mõttekujutus kui arenev kogemusi omandav laps (oodatu); (kujutlus, unistus, väljamõeldis, terendus, kangastus, Fata Morgana; nägemus, ilmutus, kummitus, lummus, varjukuju). (vt. ka kujutelm ja kujutlus) Kuuluvad eelteadvuse ja teadvuse valda (S. Freud); kujutusjõud (F. Schöneberger…); ettekujutused (E. W. Wretlind); kujutlusvõime, mõttekujutlus (G. Ploss…); võime mille abil saadakse meelekujutlused (mõttekujutlused) (V. Grünthal-Ridala); Fantaasia Freudi järgi on põgenemine reaalsusest, säilitades mõnu.. Kleini meelest on tungid alati seotud fantaasiatega. Bion seostab fantaasia toimingutega mõtlemises. Vt. phantasy, intuiton.

Fantastiline: unistuslik, petlik, mõttekujutluslik (G. Ploss…).

Fixate: fikseerima, kinni(s)tama; haiglaselt klammerduma (millessegi, kellesegi on); er teraselt üksisilmi vaatama; MED PSÜHH fikseerima, (varajasel arenemisjärgul) seisma panema (J. Silvet).

Fixation: kinni(s)tumine, fikseerimine, fikseering; fiksatsioon (J. Silvet)

Fiksatsioon: kinnistumine (A. Jüriloo), kinnitumine; tõkestus, kinni jäämine varasemasse arengujärku, kinnistumine varasemal arengujärgul; kinnijäämine, kinnistumine (K. Holtzmeyer); (pr fixation ˂ fixer kinnitama) teraselt silmitsemine; ka MED kinnitamine, kinnistamine, kindlasse asendisse viimine ja selles hoidmine (VL2012); tardunud pilk meeleilma tõelisuses, kus puudub liikumine ühelt meenutuselt teisele, kuna meel on kinni jäänud varajasemasse arenemisjärku (AP).

Fikseerima: (teatavasse asendusse) kinnistama; kindlaks määrama; üles märkima, registreerima; üksisilmi vaatama (VL2012).

Filosoofia: mõtteteadus (ajakiri Kasvatus).

Formaat: vorm, vorming (P. Silla).

Formuleerima: täpselt sõnastama (VL).

Fratricital: õe-, vennatapp (J. Silvet).

Frustratsioon: rahulolematus, nurjumine/nurjamine, (lootuste) nurjumine, nurjaminek, nurjaajamine, pettumus; see ajab hinge täis (P. Silla). Frustratsioon kui nähtus: rahulolematus (MS) ja nurjumine/nurjamine (AP),(Nurjumine kui varasem ning passiivsem kogemus meeles toimuvast kulgemisest. Nurjamine kui hilisem ja tegusam); psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sundkatkestamisel enne eesmärgi saavutamist (VL); „Takistusäng- oleks hea omakeelne termin frustratsioonile. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.“ (Kasso, välkkiri); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/versagung-frustration-rahulolematus-ja-nurjaminenurjumine/ .

Fundamentaalne: alustrajav; teedrajav (F. Tuglas); põhjapanev, põhiline, põhi-, (VL2012).

Function: 1. funktsioon, talitlus, tegevus, ülesanne; (avalik) pidulik toiming, üritus…2. funktsioneerima, toimima, talitlema; ülesannet täitma (as), töötama, funksima (J. Silvet)

Funktsioon: (˂ ld functio teostamine, täideviimine) talitlus (AP&MS); tegevus, ülesanne, kohustus, töö (VL2012); võib mõelda ka sõna toiming: valisime sõna talitlus, mis tähistab enam meele teadvustamata tegevust, toiming aga teadvustatud meele tegevust (AP&MS); Bion. ik function: stable entities produced by factors. Talitlus, mis seab suuruse x iga väärtuse vastavusse suuruse y kindla väärtuse. Näide: Esitluse täpsus on isiksuse talitlemine või kõndimise viis on isiksuse talitlemine ehk talitlus, mille faktorid ehk mõjurid on hilisemal uurimisel armastus neiu vastu ja kadedus neiu sõbra vastu. Kui märkame isiksuse käitumises (käitumisviis kui talitlus) ebakohas sentimentaalsust, siis küsime, mis on sellist käitumist esile kutsuv mõjur. Vaatleme nähtuse ilmnemist (ülekanne, kadedus), mitte nähust ennast, et tuletada uusi mõjureid, vaadeldavatest talitluste muutustest, et eristada erinevaid talitlusi teineteisest. Vt. düsfunktsioon.

Funktsioneerima: talitlema (AP&MS); tegevuses olema, korras olema; töötama, talitlema (VL2012).

Fülogenees: ürgpärivus (M. Raud; R. Taba), põlvnemiskäik (J. Silvet), suguvõsaloolisus; ürgasjad, ürgeline olukord (R. Taba); ürgaegne: alg(us)aegne, ürgsest ajast pärinev (A. Saareste); suguvõsa looline (G. Ploss…); ürgpõhjuslik (M. Mutt).

G

Geograafia: maateadus (Kasvatus).

Geneetiline: pärivuslik alge (K. Lellep).

Generatsioon: sugupõlv (J. Aavik, 1921), põlvkond (VL).

Grafiti: kriipamine (A. Leete).

Grandioosne: suurejooneline.

Grid: võre; võrestik; koordinaatide võrk; ehit asendiplaan; stardipositsioon, asetus (J. Silvet); võrgustik.

 

H

Hallutsinatsioon: illusioon ehk viirastus; mõtteviirastus (K. Lellep); hämardumine (E. W. Wretlind); viirastus, pettekujutlus (G. Ploss…); pettekujutelm (J. Assmann); „…sündmus, kus inimene lahtiste silmadega asju näeb, mida olemas ei ole.“ (J. Luiga, 1995, lk. 108).

Haigusi põhjustav pärilik aines: haiguslik tärge (M. v. Gruger).

Hajameelne: mõtetega laiali, mitte tähelepanelik (J. Aavik, 1921).

Heli: kõla (G. Tšelpanov).

Helikunst: toonikunst (E. Vilde).

Hammas: „Kas sina kah näkad joba ambit murdma. (kirjakeelt kõnelema)“ (Nõo maakeel, EMS I-2, lk. 326).

Hargmaisus ehk transnatsionaalsus: tähendab emigreerumisel piiriüleste sidemete säilitamist oma maaga.

Hing: Soomeugri rahvastel on üldiseid tähissõnu kolm (või neli?), leil (hämu, aur, hirm, häda, hingetõmme, elu); ise (handi is (hing, vaim, elu; marjataime õiepungad, millest tekivad järgmisel kevadel õied ja marjad); (h)uum „nüri valu, lõõm, kuma, kellede kaik“ (U. Masing, 2000, lk. 186).

Hoidma: sense of being held (D. Winnicott); olemine kaitstuna turvalises kohas: kui millegi hea sees olemine (R. Britton, 1998, lk. 20); regilaulu keeles armastustunde väljendus kehalises keeles (AP); tarimine (W. Bion); nahk kui ümbrus või kest (E. Bick); lapsehoidja, kes vaigistab ja rahustab, ka vaigistaja – Rõugutaja ehk Raugutaja sõnast raugama (A. Annist); hoidma : hoida : hoian ‘kinni pidama; olla laskma; säilitama; ohjeldama; hoolitsema, millegi järele valvama; kiindunud olema’, liivi voidõ ‘hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada’, vadja oitaa ‘hoida, kaitsta; armastada, hellitada; (karja) hoida, karjatada; säilitada; säästa, kokku hoida’, soome hoitaa ‘hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida; pidada, kasvatada’, isuri hoitua ‘säästa, säilitada, alles hoida’, karjala hoitoa ‘hoida, hoolitseda; säilitada’ – Läänemeresoome tüvi. (Eesti etümoloogia sõnaraamat ilmavõrgus).

Hold: hoidma, pidama; vastu pidama, püsima; kehtima, maksev olema (millegi kohta of); valdama, omama; mahutama, sisaldama; tagasi hoidma, ohjeldama; arvamusel olema, arvama, uskuma; kallistama, sülelema, süles hoidma; vangis hoidma; 2. hoid, pide, haare; kaitsetav koht; kindlustis; er liitsõnades tugi, alus; mõju, mõjuvõim (kellegi üle on over) (J. Silvet).

Humoraalne regulatsioon: mahlade vool (K. Lellep); elundite või elundkondade talitluse korraldumine peamiselt hormoonide toimel (VL).

Humoraalteooria: (humoraalne: organismi vedelikega (verega, lümfiga) seoses olev) õpetus koemahladest (K. Lellep).

Hunt: saksa keelest, eesti keeles susi, soe (P. Ariste).

Häälutus (häälutamine): katse jõuda kõne-eelse kommunikatsioonini (J. Malin).

Hõimutunne: ühistunne kogukonnaga (O. Loorits, 1955)

Hüpnoos: ( ˂ kr hypnos uni) MED tehisuni, sugestiooni abil tekitatud unetaoline seisund, millega kaasnevad tähelepanu- ja mälufunktsiooni ning meeleolu muutused; psühhoteraapia menetlus, kasutatakse mõnede haiguste ravis (VL2012).

Hypomanic: hüpomaania, erakordselt tõusnud toimekus (J. Silvet); vaimuhaigusliku seisundi kergem vorm (VL). (vt. ka maania ja manic).

Koostaja/koguja Ants Parktal 30. juuli 2019

[1] Vt. lisaks: Soome PA seltsi sõnastik; Eesti psühholoogia sõnastik eesti-inglise-vene; PA terms and concepts.

[2] Lõhe meele elustumise ja elustamise vahel tuleneb teadvusetus meeles oleva ainese olemusest. Meele kahenemisest ehk dissotsiatsioonist sündinud materjal, mis ei ole teadvusesse jõudnudki, saab elustuda ehk saada elavaks, kas meele sõõlamise või muu vaimse tegevuse kaudu. Teadvusetusse meelde väljatõrjutud ainest saab meele sõõlamine või muu vaimne toimetamine elustada, kuna aines on juba kord teadvusel olevas meeles olnud.

[3] Vaade meeleilma poolt vaadates.

[4] A. Teadvusetu meele osa, milles on eelkõige vaid ainese märkamine, aistingu jälgede tekkimine, kusjuures aistingu jäljed ei ole omavahel seotud (beeta osised). B. Meele kahenemisest ehk dissotsiatsioonist põhjustatud teadvusetus.

[5] A. Teadvusetu meele osa kus aistingu jäljed on teineteisega seostes, olles aineseks alfa talitlusele (unenäod, unustamised, jne). B. Väljatõrje tagajärjel kujunenud teadvusetu meeleosa aines.

[6] Kaks eesti keele sõna kirjeldavad teadvusetu meele kahte võimalikku olemust.

[7] Sama lause 1994. aasta väljaandes kõlas järgmiselt: „Tungid taltsutatakse iseendasse küdema, elamused varjatakse välise rahuga.“ (lk.9).

[8] Mõeldes Bioni teooriale siis võib eristada jälgi jätvas kaetamises ehk projektiivses identifikatsioonis kahe eri vormi: väljaajamine – küpsem projektsiooni viis, kes nähtused on mingil määral meele poolt tajutud ja aru saadud; väljasurumine, väljutamine – arhailisem ja algelisem kehaline tajutud ainese väljendusviis.