Containing : tarimine

Containing: tarimine.

1. Inglise keelne mõiste: containing.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: Puudub Jüriloo sõnaraamatus (Jüriloo, 1994). Erinevate valdkondade psühhoterapeudid kasutavad erialases (kõne)keeles sõna konteinimine, mõnikord ka konteinerdamine.

3. Tõlge Silveti (1995) sõnaraamatu järgi:

–contain: 1. sisaldama, mahutama; mat. (nurga kohta) haarama; (arvu kohta) jagatav olema, jaguma: tagasi hoidma, ohjeldama, vaos hoidma: mil. paigal pidama, kinni pidama (vaenlase jõude): ennast (või oma himusid) ohjeldama.

–container: mahuti, astja, nõu: tehn. konteiner

4. Pakume eestikeelseteks mõisteks: tarima (to contain), tarimine (containing) tari(container), taritav (contained).

5. Põhjendused:

Otsides eestikeelset vastet W. R. Bioni metapsühholoogias olulisele mõistepaarile container/contained ja sellega seotud tegevusele – containing (Bion, 1984), leidsime sobivaimad olevat „tari/taritav-tarimine“. Tarimine ja tari kannavad endas mitmeid tähendusi, nagu ka ingliskeelsed sõnad contain ja container. Mõni neist tähendusist kattub – tari, kui vitspunutis ehk mahuti, hoiab midagi, piirab laiali valgumist.

Olulist kindlust tari pakkumiseks contain vasteks lisab Bioni enda kirjeldus, milles ta kasutab tari näitlikustamiseks võrkmiku[1] kujundit: omavahel tihedalt ühendatud torukesed moodustavad võrkmiku (reticulum). Võrkmiku võrgusilmadeks on niinimetatud torukesed ja võrgu niidistiku moodustavad tundeelamused (emotsioonid). „Tari“ üks tähendusigi on „taipama“, mis langeb kokku Bioni ideega tarimisest – midagi vastu võtma, ära seedima, omastama, väljutama ja kasvuks kasutama. Bioni käsitluses on tari ja taritav muundumisvõimelised ning arenevad-kasvavad töötlusviisid (protsessid), mitte arenguta objektid.

Bion väidab, et vastsündinu pole teadlik oma vajadusest „hea rinna“ järele. Imik tunnetab pigem oma rahuldamata vajadust ehk „halba rinda“, millest ta püüab vabaneda. Kui ema pakub „head rinda“, siis laps vabaneb „halvast rinnast“, paigutades selle emasse (või algselt pigem rinda). Nõnda saab emast toitja nii otseses, kui tundeelamuslikus tähenduses. Toitmise kaudu toimub ka lapse ebameeldivate tunnete ainevahetus, mille käigus imiku tunded saavad ema poolt vastuvõetud, „seeditud“ ja talutavate, mõtlemiseks valmis ühikutena titele „tagastatud“. Bion käsitleb neid toiminguid mõtlemisvõime võrdkujuna (Akhtar, 2009, lk 56).

Eesti etümoloogiasõnaraamat toob välja tari tähendused mitmetes soome-ugri keeltes, mille tüvi võib olla läänemeresoome-saami või sugri-mugri[2] päritolu.

Tari: tarja : tarja : tarja ‘kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel’; mrd ‘tuhar’ (Saareste, 1958, III:1080) järgi tagumik ehk persse tarjad kui kannikad, näkad);

soome murd. tari, tarja, ‘laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt’, tärjä ‘eraldatav reepõhi’; van srmt ‘kanderaam; käepide, sang’
karjala tarja ‘laast’
koltasaami tä´rjj ‘laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas’
? mari ter ‘regi, saan’
? idahandi tärəs ‘väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied’
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės ‘kõrvuti’.

Õigekeelsussõnaraamat pakub tari vasteteks: kobar; vits-, varb vm punutis; etn. helmestikand seeliku alläärel, (kudrustükk (Eesti keele seletav sõnaraamat)). Sünonüümisõnastik lisab: tirima, konstrueerima, konstruktsioon, monteeritav, taipama, tõmbama. Ka Wiedemanni sõnaraamatust (1973) leiame sõna tarima: pea ei taha enam tarida (veerg 1121) der Kopf will es nicht mehr fassen (fassen, ingl. k. contain). Saareste sõnaraamatuski on tari (1958, II:969): „Ei minu mõistus tari seda mitte.“ „Pea ei taha enam (mõtteid) tarida“ (II:39).

Saareste (1958) sõnaraamatust leiab sõnale tari veel tähendusi: kimp (III:327), kimp kui pähklikobar (III:309), taril on kaudne seos sõnaga tare, millest võib edasi arendada kõnekujundeid: tari kui maja (III:239)  või tari kui seelik (väikelaps peidab end hirmuga ema seeliku alla) (I:629). Nendes sõnades kõlab nii kehaline kui meeleline toimekus, aluse rajamise ja mahutamise teema ning erineva-hajusa kimpu või kobarasse kogumise-koondamise teema (Saareste, 1958, IV:596). Üldistades: uus saab tekkida kaitstud maa- või meeleilmas. Näiteks, kaitsev vitspunutis: „Temma laskis ennesele monned tarjad tehha, ja kui siis üks lammas talle teggi, siis ajas temma seda emma lammast omma tallega lauta nurka, ja panni ühe tarja senna ette, et siis see waene nõder tal mitte teiste wanna lambadest ei saaks tampitud“(Saareste, 1958, III:239).

Seostades koorma või mõtete-tunnete tarimist ilmamisega (reverie), siis näeme, et tunnetest arusaamine, nende taipaminegi on pingutust eeldav meeletoimingute kogum (kimp või kobar). „Seda koormat annab tarida.“ (Saareste, 1958, IV:469). Pingutus toimub koormast (β-osistest) vabanemiseks ja uue ülesehitamiseks.
6. Autorid: tähissõnade leidmine toimus Ants Parktali ja Meelis Sütt’i ühistööna. Konkreetsete vasteteni jõudis Ants Parktal.

Kasutatud kirjandus

Akhtar, S. (2009) Comprehensive Dictionary of Psychoanalysis. London: Karnac Books Ltd.

Bion, W. R. (1984) Learning from experience. London: Karnac

Eesti Etümoloogia Sõnaraamat. http://www.keeleveeb.ee/

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. http://www.keeleveeb.ee/

Eesti Õigekeelsussõnaraamat. http://www.keeleveeb.ee/

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsisõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046    Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silvet, J. (1995) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus

Sünonüümisõnastik. http://www.keeleveeb.ee/

Wiedemann, F. J. (1973) Eesti-Saksa Sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus