SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) II osa I – O

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)^[1] II osa I – O

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas

I

Id: Das Es, tema, miski; ise (O. Loorits), iseasi – on kui sinu asemel teeb seda keegi teine, (Saareste, 1:331), teadvustamatu (R. Varblane), tema ehk alateadlik mina (A. Elango, R. Taba), see (H. Krull), miski (J. Allik, A. Jüriloo, A. Lill, K. Läänemets, A. Leete), tema (I. Tõnisson), keegi (R. Lattik), (vt, ego ja superego); id, ego, superego=See, Mina, Ülimina (J. Assmann); tähendab soomeugrilaste algkeeli inimese varju ehk k a k s i k k u j u (O. Loorits): huvitav mõelda, et vari tuleb esile seoses mingi valguallikaga ja võib olla erinev päeval ja öösel. Vt. Selbsheit.

Idea: kujutlus, mõte idee; mõiste; arvamus, aim; kava, kavatsus (J. Silvet).

Ideaal: paelus.

Ideaalne: paeluslik (J. Aavik, 1921); paeluslik = romantiline, ilutsev (E. Vilde). Vt. enesemadaldus.

Idealiseerima: ülistama, ülendama, paelustama; kangastus: õhupeegelduse tõttu kõrgemal paistma (Fata Morgana), õhupeegeldus (J. Aavik, 1921).

Identiteet: 1. PSÜHH sotsiaalne endateadmud, osa inimese minakontseptsioonist, 2. JUR isiku samasus, isikuline identiteet VL2012); eneseteadmus, enda teadmus, päritolu (P. Silla); samasus (K. Ramul).

Identification: samastamine, samastus, identifitseerimine, identifikatsioon; samastumine identifitseerumine; (isiku või asja) kuuluvuse kindlaks tegemine (J. Silvet)l

Identifikatsioon: 1. identifitseerimine, identimine, samasuse kindlakstegemine, samastamine; 2. identifitseerumine, samastumine teise inimese või etaloniga, võib olla alateadlik (VL2012); järgnemine (varasem); samastumine (hilisem) (A. Saareste, 1:803)

Integration: terviku moodustamine; integreerimine; liitumine (ühte) sulamine; integratsioon (J. Silvet).

Integratsioon: integratsioon <integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld integratio taastamine < integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve); 1. osade ühendamine v ühinemine tervikuks; ühtlustamine, ühtlustumine; lõimimine, 2. maj majanduslike sidemete loomine ja kaubandusbarjääride kaotamine eesmärgiga suurendada rahvusvahelist kaubavahetust, vt ka horisontaalintegratsioon, vertikaalintegratsioon, 3. sotsiol sotsiaalne protsess, milles ühiskonna elementidest kujuneb seoste ja suhete tihenemise ning korrastumise kaudu terviklik sotsiaalne süsteem, 4. psühh indiviidi psüühilise terviku kujunemine; üksikisiku vastuoludeta lülitumine keskkonda. (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus). Vt. lõimimine.

Idiosünkraasia: (˂ idio + kr synkrasis segamine) MED organismi suurenenud tundlikkus mõne ärrituse (toiduaine, ravimi, lõhna) suhtes; PSÜHH iseloomulik käitumisviis, näiteks tugev kuni haiglaslik vastumeelsus millegi suhtes (VL2012); (kummaline – eesti keeles liitub sõnale vastumeelsus, mida inglise keelest ei tõlgita, (AP)).

Idiosünkraatiline: (˂ idio + kr synkrasis segamine) MED kaasasündinud ülitundlikkusse puutuv, sellega seotud; PSÜHH idiosünkraasiasse puutuv, tugevat vastumeelsust tekitav (VL2012)

Idiosyncratic: idiosünkraatiline (ka med); isiku omane, isikupärane (J. Silvet).

Iganema: kõlbmatuks muutuma; aeguma (U. Masing), vt. küpsema.

Ignore: tähelepanuta jätma, mitte hoolima või arvestama, ei millekski panema, eirama, ignoreerima (J. Silvet).

Ignoreerima: (ld ignorare mitte teadma, mitte tunnustama) teadlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama (VL).

Illusion, illusioon: (meele)pete, pettekujutelm, silmapete; enesepete; petlik usk, lootus (J. Silvet; (ld. illusio pilkamine; eksitus) psühh meelepete, tajueksimus, objektide reeglipäraselt korduv teisiti tajumine, kui need on tõeliselt (meie sõnastuses tegelikult (AP)), pilt aluseta lootus, täitumatu unistus; pettekujutelm (VL); terendus: terendama: õhupeegeldusena kaugelt paistma, kõrgemana paistma, kangastama; udusena kumama (J. Aavik); meelepettus, -lummus (G. Ploss…); meeleviirastus, mis pettepildi kuju kannab (J. Luiga, 1995, lk. 108).

Illusoorne: näiv, paistev (G. Ploss…)

„Ilmavõrgu kaudu välkpostiga saabub välkkiri.“ Olavi Pesti (P. Ilmet).

Image: kuju, kujutis, kujund, pilt; kuvand; kujutelm; pühakuju, -pilt; taaskujund, jäljend; peegelpilt…(J. Silvet).

Imemine: lutsimine (A. Elango); rinna söömine (A. Saareste).

Imitate: jäljendama, matkima, järele aimama, tegema, imiteerima (J. Silvet).

Imitation: jäljendus, matkimine, järeleaimamine; jäljendis, matkis, järeletehtu, imitatsioon; atrb tehis-, kunst- (J. Silvet).

Imiteerima: jäljendama (J. Aavik, 1921), matkima, osatama. (vt. osatama); järele aimama, järeleaimamine (J. Luiga); järele ahvima (J. Kangur, tõlkija, W. Srekel, 1939).

In absentia: puudu(mi)sel, puududes (J. Silvet).

Incoherent: seosetu, segane, sidestumatu, inkoherentne (J. Silvet).

Individuaalne: üksikolendile omane, isikupärane; omapärane, iselaadne (puht)isiklik; üksik, eraldatud (VL2012)^[2]; isiklik (G. Tšelpanov), iselaadne, omapärane; isikupärane; ainik, ainukene (F. J. Wiedemann); üksikuline (V. Grünthal-Ridala).

Individuaalsus: paelus (P. Peters).

Individual: 1. individuaalne, individuaal-, isiklik, isikupärane; üksik, eri-; 2. indiviid, isend, üksikolend, -isik; fam tüüp, isik (J. Silvet).

Infantiilne: lapselik (A. Elango).

Informatsioon, info: (keskld. informatio ˂ ld. kujustus, seletus) teave; sõnum, teade, teated, andmed (VL).

Informed consent: teadlik nõusolek (EKIKN).

Inhibitsioon: tõkestus, takistus, pidurdus, pärssimine (pärssi nn “tuulepesa” (pärss, -i, tuulepesa > segamini, (Muhu, A. Saareste, 2:1270), pärssima sõna õmblema all – kortsima (Vaivara, samas, 4:748), pidurdama, samas, 3:1156); keeld (J. Silvet), kitsendus, sasipundar; kitsendus meeles kui segamini iharused.

Inkoherentne: seosetu; segane; sidestamatu, mitteseostatud, seostamata (VL2012).

Inkorporatsioon: allaneelamine, kallistus kui kehalise allaneelamise algkuju; armastus söömise mõistetes regilaulu poeetilistes sünonüümides – naine: saiakakk (lk. 144), mesileib (lk. 141), Helme, J. Peegel, 2004, mees: mesileib, Tõstamaa (lk. 114), saiakakk, Kihnu (lk. 115), saialeib, Pärnu (lk. 115), J. Peegel 2004; Lihahimu, kus poisid libahuntidena söövad tüdrukud saunas ära (tüdrukud „puruks kistud“, „ ära kistud“, „tükkis otsas“, „otsas“), ainult pead jäävad alles sauna aknalauale. „Libahundid saunas tüdrukuid murdmas.“ (O. Loorits, 1998, lk. 172-181).

Instatu nacendi: tekkeseisundis (VL2000).

Instinct: I loomusund, vaist, instinkt; II täidetud, küllastatud Millegagi with) (J. Silvet).

Instinkt: ( sks Instinkt ˂ instinctus õhutus, sisendus) loomusund, vaist; PSÜHH pärilike närvimehhanismidega määratud keerukas käitumisvorm, mille peamised ajendid on organismi esmased bioloogilised vajadused (võime tegutseda tüüpolukordades ilma individuaalsetele kogemustele toetumata) (VL2012); kehaline aje.

Instinktiivne: loomusunniline, vaistlik, automaatne, tahtmatu.

Integratsioon: lõimimine, lõimetama, lõimetis, lõiming.

Integreerima: ( ld integrare taastama, uuendama, terveks tegema ˂ integer terve) tervikuks ühendama) (VL); tervikut moodustama, liituma, (ühte) sulama.

Intense: pingne, pingeline, intensiivne; jõuline, tugev; tõsimeelne, tundeküllane (J. Silvet).

Intensiivne: ( keskld intensivus ˂ ld. intensia, pingutus) pingeline, tõhus; tugev; elav, erk (värvitooni kohta); (VL2000); pingne, pingus, tõhusus.

Internal reality: tõelisus, tõetruu meeles (AP&MS). (vt. external reality).

Internalizatsioon: (Verinnerlichtung), internaliseerimine, sissevõtmine^[3]:

→Identification: (Identifizierung),samastamine, samastus, identifitseerimine identifikatsioon; samastumine, identifitseerumine; (isiku või asja kuuluvuse) kindlaks tegemine (J. Silvet); 1. identifitseerimine, identimine, samasuse kindlakstegemine, samastamine; 2. identifitseerumine; samastumine teise inimese või etaloniga, võib olla alateadlik (VL, 2000).

→Introjection: (Introjektion), introjektsioon, sisseviimine, sissepanemine;

→Incorporatsioon: (Einverleibung), inkorporatsioon, allaneelamine^[4](Vt Oskar Loorits, Liivi rahva usund I-III, lk. 172-180, „Libahundid saunas tüdrukuid murdmas“ Poiste veriselt vägivaldne armastus ära õgimise mõistes, kus ainult tüdruku pea jäetakse alles ning pannakse sauna aknale välja.).

Internet: ilmavõrk. Vt. e-kiri.

Interpretatsioon: tõlgendus; peegeldus, tagasi peegeldama; kajastus, tõlgitsus (J. Aavik, 1921).

Introjektsioon: seestamine (MS); omaksvõtmine (VL).

Intsest: verepilastus; (<ints|`est -esti -`esti 22e s> (< ld incestum kõlvatus) verepilastus, suguline vahekord lähedaste sugulaste vahel, kes seaduse vm ühiskonnareeglite järgi ei tohi abielluda (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus). Vt incest.

Intuition: vaistlik tunnetus, aim(d)us, intuitsioon (J. Silvet); 1. loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval viisil, idee või lahenduse ootamatu leidmisena; 2. kogemusel põhinev vaistlik tunnetus (VL); sisemine nägemine, meelekuju (V. Grünthal-Ridala); esimene äratundmine on intuitiivne; ilmutus (U. Masing).

Invariant: 1. mat invariant, 2. muutumatu, püsiv; alaline; mat invariantne (J. Silvet).

Invariant: ( <invari|`ant -andi -`anti 22e s> )(ingl invariant mittemuutuv) 1. muutumatu suurus, seos, element vm., 2. mat teatava teisenduste rühma puhul muutumatuks jääv suurus või seos. 3. psühh püsiv psüühiline omadus, mis säilib sise- või välisasjaolude muutumisest olenemata (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus).

Invariantne: muutumatu (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus).

Ipso facto: (selle) tõsiasja enese põhjal, seega (J. Silvet).

Iseloom: loom om loomu (J. Hurt); laps…“, kes näis väga terase vaimuga loom olevat…“ (F.R.Kreutzwald).

Iseloom (rahvuse mõttes): rahvalik loom (J. Hurt).

Iseseisvus: iseseisund (J. Hurt); rahvuslik iseseisvus – rahvuslik iseviis (J. Hurt).

Iseteadev: iseteadlik, uhke, tähtsust täis, väärikas (EÕS2013).

Iseteadvus: (J. Luiga) uhkus, väärikus, iseteadlikkus (EÕS2013).

J

Juhtumi analüüs: juhtumi uuring (A. Kidron).

Jälgija: jälitaja (F. Tuglas).

Jõud: meelevald (A. Saareste).

K

Kaetis: kuri, kade pilk, nõidus; haigus selle läbi (J. Aavik, 1921); (kaetus, kajetuss, kahetus) ehk kaemis (kajemis), kuri silm, kade pilk, mis haigust külge nõiub, kurja silma nõiutis, kurja silma vaatest külge pandud viga (NB. Kadedus: kaetis) (A. Saareste, 2:1170); kahetaja ehk kaetaja: (kaehtaja) „kurja silmaga nõiduja nõid“; kade: kahetaja nõid, sõnuja ärategija, imestaja nõid (A. Saareste, 2:1161); EMS I-5, lk. 974-980 võib leida huvitavaid seoseid, imemise, imestamise, kaetamise ja vere imemise vahel; Eesti Murrete Sõnaraamat II, 8, lk.455-470 kaetamise seosed kadedusega ja lk. 469- 470, 481 ja edasi seosed vaatamisega.

Kahekõne: kaksikkõne (P. Peters).

Kaitse: tõrje (K. Holtzmeyer); turve; turvaline ehk turbelik – kaitsetud, julge: turvalisus ehk turbelikkus – julgeolek; turvama, kaitsed abinõu otsima (J. Aavik, 1921).

Kaitsemehhanism: tõrjemehhanism, tõrjeviis, (R. Hiiemäe), laiemas tähenduses – toimetuleku-, toimetulemise viis.

Kakophonie: kakofoonia, pahakõla (J. Põldmäe, P. Olesk).

Kaksainsa tunne: „Inimene salgab oma Jumala kõneldes temast. See on kunagise kaksainsa tunnet mööda, kaks pimedat kokkujuhtunut ei arutle, kuidas nad on pimedad ega püüa teineteist ületada pimeduselt – kannatustelt. Nad räägivad: Milline küll see valgus peaks olema!? Ja siis see antakse neile.“ (U. Masing, 2015, Usalda iseennast, lk. 39).

Kannatus: isetunne (U. Masing, 2000, lk. 163).

Kaootiline: kaosele omane, korratuses olev (VL).

Kastratsioonihirm: ruunamiskartus, kohitsemishirm (veterinaariast) (J. Semper).

Kasvamine: võrsumine, „Lapse tervis ja võrsumine.“ (H. Madisson)

Katarsis: hingepuhastav elamus (VL); hinge puhastus (A. Elango).

Katatoonia: MED pinevushullumeelsus, raske psüühika häire avaldumisviis, mida täheldatakse osal skisofreeniahaigetel (VL2012).

Katharsis: katarsis, kirgedest puhastumine, selgumine (J. Põldmäe, P. Olesk).

Katatoonia: pinevushullus (K. Lellep).

Kategooria: põhimõiste (VL).

Keeldumine: Verleugnung, disavowal (denial); vt. disavow, denial.

Kehaline: ihuline; keha: ihu, (psüühika ja keha vahekord – „ihu ja hinge“ küsimus, vahekord keha ja hingeelu vahel (K. Ramul) .

Kestlik: jätkusuuteline, elujõuline (kestlik mälestus – püsib pikka aega) (EÕS2013).

Kiindumine: lummamine, kütkestamine (T. Arro), kütke (U. Masing); vt. kütkestama; Ja muidugi võib ju mõelda mõlema sõna kasutamist nähtuse kirjeldamisel, olenevalt mida rõhutada – tunnet või seotust. Tundeelu rõhutamisel kiindumus, seotuse korral kütkestavus. Arengulises plaanis sobiks üldmõisteks kütkestavus kui ema ja lapse suhtes algselt valdavam osa.

Kiindumus: seotus (K. Mägi); kütke (M. Tarvas) K. Lorents, „Niinimetatud kurjus“ loe ptk.11. Vt. kütkestamine, attachment.

Kiindumusteooria: seotusteooria (K. Mägi).

Klassifitseerima: rühmitama, liigitama, klassideks jagama (VL); ryhmitama ehk grupeerima (J. Aavik, 1921).

Koetis (struktuur): Id – ise; Ego – mina; SuperEgo – ülemina (A).

Koetama: koelõnga sisse kuduma (EKS); struktuuri looma.

Koherentsus: seostatus, kokkukuuluvus (VL2012). Vt coherence.

Komatoosne: med koomaga, iseloomustuv, oimetu (VL2000).

Kombineerima: ühitama, kokku seadma, sobitama (VL).

Kommentaar: arvamus, seisukoht, tähelepanek, märkus (P. Silla)

Komponent: osis (A. Saareste, 2:1302).

Komponent instinkt: osis-iharus (AP).

Kompromiss: ( <komprom|`iss -issi -`issi 22e s> )(< ld compromissum mõlemapoolne lubadus), vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe; jur Rooma õiguses kokkulepe vahekohtu otsusele alistuda (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); ühine arutelu, millest sünnib vastastikune järeleandmine (P. Silla); sobitlus, kokkulepe (J. Silvet); kokkulepe (VL); kokkuleplus; võib oletada ka leping, sõnast leppus, koos sõnadega lepitama, leppima (J. Gutslaff). Vt. compromise.

Kompulsiivne: sunduslik, sund- (VL2000), vt. compulsive.

Kompulsioon: (ld compulsio) sund, sundus (VL2000),vt. compulsion.

Konflikt: (ld conflictus kokkupõrge) lahkheli, kokkupõrge, tüli; KIRJ teose tegelaste vaheline või tegelastes endis ilmnev võitlus või vastuolu (VL 2012); konflikt, kokkupõrge (J. Põldmäe, P. Olesk); riid (J. Hurt); meelte lahkuminek (P. Hagu); konflikt kui ebakõlaline abielu; laste kasvatamisel sõnad konflikti korral, põrgib-kärgib, viriseb-piriseb (O. Loorits, 1953); sud sud wasturääkima, cconfrontiert werden (F. J. Wiedemann, veerg 943), sud sud wastupanema confrontieren (F. J. Wiedemann, veerg 1094); riid (K. Holtzmeyer); tõra – riid, erimeelsus (J. Aavik); riid sõbralike suhete katkemine või katkestamine, Läänemeresoome keeltest pärit, tähendus eelkõige seostud suhte laadiga; tüli sõna soomekeelest, enam-vähem sama tähendus, mis sõnal riid, kirjeldab suhte tundelaadi; tüli lahendatakse traditsionaalsetes kultuurides lauluga (Vt. U. Masing, Üldine … lk.121). Vt. conflict.

Konfrontatsioon: vastuseis.

Konkreetne: 1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav, kaemuslik; üksikjuhuline, mitte üldistatud; 3. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne (VL).

Konstrueerima: looma, kujustama ja koostama (VL).

Konstruktsioon: kokkusead, (üles)ehitus (VL).

Kontakt: ( <kont|`akt -akti -`akti 22e s> )(ld contactus) kokkupuude; ühendus; el ühenduskoht v –seadis; galvaaniline kontakt – el elektriühendus, milles vool on võrdeline pingega (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); kokkupuude, ühendus, side, seos. Vt.contact.

Kontemplatsioon: isevaatlus (G. Tšelpanov), (vt. ka self-reflection).

Kontrast: kontrast, vastuolu (J. Põldmäe, P. Olesk).

Kontsept: oletus (AP&MS), arusaam; mõiste, üldmõiste, tärganud aim; (<konts|`ept -epti -`epti 22e s> (keskld conceptus < ld concipere kätte saama, aru saama)) 1. üldmõiste, 2. kavand, mustand (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus).

Kontseptsioon: käsitlusviis, tärganud aim; (<kontseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld conceptio < concipere kätte saama, aru saama, sõnades väljendama, viljastuma)) 1. käsitusviis, vaadete süsteem; üldkujutlus, plaan; 2. tärganud mõte v idee; 3. füsiol viljastumine, eostumine, rasestumine (vastand kontratseptsioon)(Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus). Vt. concept.

Konzeption: kontseptsioon, aimestus (J. Põldmäe, P. Olesk).

Korrektne: laitmatu (P. Silla).

Korrelation: korrelatsioon, seossuhe (J. Põldmäe, P. Olesk).

Korruptsioon: kõlberüüste (J. Tõnisson).

Kujutelm: sisemisem, tõelisem (so. tõesem sisemise reaalsuse mõttes); enam isikupärasem, (endale) ette kujutama, eksikujutelm; ürgne fantaasia, ürgne unistus; algelisem, on sünniga kaasas.

Kujutlus: meelestus, kujutluspilt (Eesti Kirjakeele Seletusõnaraamat); hilisem, seotud kogemusega (midagi on juba meeles kogetud ja olemas); hilisem fantaasia ja unistus vt. fantaasia; haistmiskujutlus, pettekujutlus; kirjeldab kujutlusvõimet; meeleline kujund, mida saab taas tekitada varem tajutud eseme või nähtuse vahetu mõjuta meeleelunditele, (Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamat).

Kurbus: norutunne (R. Taba).

Kurioosne: veider, imelik (P. Silla).

„Kuri silm“: Kahetuse või kaetuse (algupäraselt tuleneb sõna kaema, vaatama) võis põhjustada ka kiitmine ja tahtmatud eksimused sõnakeeldude vastu, samuti emotsioonid, nagu kadedus ja kahetsus, igatsus, aga ka kahjustav maagia või otsene pahatahtlik nõidumine. (Mare Kõiva, 2015, lk. 149).

Kvalifikatsioon: pädevus (VL).

Kvaliteet: omadus; iseärasus ehk iseeraldus (G. Tšelpanov).

Küpsema: valmima, omaks ajaks saabuma; aegnema (U. Masing); vt. iganema; küps täiskasvanu – vaimne täisealisus (F. Tuglas).

Kütkestama: köitma, paeluma, veetlema, võluma; kütke, kütked, kütkesse ja kütke; kütkestav; kütkestuma (EÕS2013); vt. kiindumine; kaelaline kütke, kaelus (Kadrina ja Viru-Jaagupi maakeeled, EMS II-8, lk. 476).

 

L

Lapse arenemine: lapse kehanemine (E. W. Wretling).

„Lasta voolata varem varjatud vihale vastu“ (R. Taba).

Latency: varjatus, peidetus, varjatud-varitsev.

Latentne: peidetud (K. Holtzmeyer); varjatud, peidus olev, peit- (VL).

Leidma: soetama.

Levimine: laiali lagunemine (Kasvatus).

Libiido: suguiha, elujõud, idujõud (T. Arro); seksuaalne energia (A. Elango), armastusenergia (R. Lattik), iharus, himukus (R. Taba); nälg (S. Ferenczi).

Liikumissaamatu iseloom: (F. Tuglas).

Likvideerima: ära lõpetama, kaotama, hävitama (P. Silla)

Limaskest: ilanahk (E. W. Wretlind).

Loode: ihusugu (C. Retau).

„Loomulaadilt ja iseloomult elav inimene“ (Kasvatus).

Loomupööre: iseloomu, hingeelu jne. (kuid mitte vaimupööre) muutus või muudatus (M. Mutt).

Loonatark: loodusteadlane, tuleb Võru keelset (M. Sarv),

Luomalla soomek.: looma, loomine on loomalik, vaba piirangutest, juhitud ehedast vajadusest (AP).

Lõbu versus mittelõbu: mittelõbu – umblõbu, ebalõbu U. Masing).

Lõhestumine/lõhestamine: tegi vahet=eristama (piibel 1862 ja 1938), lahutama (piibel 1997)^[5]; lõhkikäristattus (O. Loorits, 1951). Vt. dissotsiatsiooni ja splitting.

Lõim: lõime : lõime ‘piki kangast suunduvad lõngad, kanga põhikude; (puu)süü’, liivi lūoima ‘lõim’, vadja lõimi ‘lõim’, soome loimi ‘lõim; hobusetekk’, isuri loimi ‘lõim’, Aunuse karjala loimi ‘lõim; hobusetekk’, lüüdi loim ‘lõim’, vepsa loim ‘lõim’, seos sõnaga looma – tekitama, tekkimise või olemasolu põhjuseks olema, Läänemeresoome, mari või –volga tüvi, esialgne tähendus heitma, üles või ära viskama, lõimetama looma, tekitama, lõimetis zool evol. munad või väikesed pojad, lõimima, lõimuma, lõimimine = lõiming (Eesti etümoloogia sõnaraamat ilmavõrgus).

Lõimetuma: tekkima, arenema (Eesti Keele Sõnaraamat, ÕS1999).

Lõimimine: integratsioon ‹-i 21› ‹s›, lõiming, integreerimine, lõimimine; integreerumine, lõimumine; maj samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks, lõimimine; lõimumine. (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat ilmavõrgus)

Lõimumine: eestistunud venelane (F. Tuglas).

 

M

Maailm: ilmalaas, „koolikaaslased on ilmalaanes laiali.“

Maailmavaade: ilmavaade (J. Luiga).

Maania: hullus, ihalus, voom; maniakaalne erutusseisund; haiguslik, vastupandamatu tung midagi teha (VL); haiguslik erutusseisund, kujutelmade kiire möödumisega ning ebaharilikult kõrgenenud meeleolu ja tegutsemistungiga. (vt. ka hypomanic ja manic).

Maksimaalne: ülim (P. Silla).

Mamma: 1. van er lastek mamma, memm, emme, ema; 2. med nisa; rind, rinnanääre, piimanääre (sõnades võib peituda varane seos ema=rind, AP) (J. Silvet).

Mammography: rinnanäärme röngtenpildistus, mammograafia; Mammon: mammon, maine vara, rikkus (Mingi oletatav varajane seos maisevara ja rinna (-piima) vahel, AP). (J.Silvet)

Manic: maniakaalne, maaniasse puutuv, maaniaga kaasnev, maaniale või maniakile omane (J. Silvet). (vt. ka maania ja hypomanic).

Manifest: manifest; ilmne, silmnähtav; ilmutama, avaldama, (ilmselt) näitama; ilmnema, (ilmselt) nähtuma (J. Silvet); silmnähtav (VK).

Marginaalne: ääremaine, servaäärne, tühine, kõrvaline, tähtsusetu (P. Silla)

Maskuliinne: meessoole omane, mehelik (VL); ürgmehelik (K. Lellep).

Materiaalne: aineline.

Materjal: aines.

Mediteerimine: endamisi meelisklev mõtiskelu (O. Loorits).

Meel: „Küll keel-meel teed juhatab.“ (Kuusalu, Eesti vanasõnad I, lk.647).

Meelenõtrus: peaaju arenemise takistuste tagajärjena tekkinud meelehäired (1. totrus – idiootia; 2. vaimunõtrus – imbetsilliteet; tasakaalutus – debiliteet) (?).

Meelestus: taju, pertseptsioon, kujutlus (G. Tšelpanov).

Meelehäire: meelehaigus (AP); hingehaigus (J. Luiga); meeletaud ja meeletõbi – taud ja tõbi on germaani laenud, haige aga saanud alguse eesti keeles. Muudes läänemeresoome keeltes näiteks soome haikea on nukker, hale, sünge.

Meeleorganid: võimsus (U. Masing); nägemismeel – nägemisvõimsus, -kuulmisvõimsus…; and (J. Hurt), nägemisand, kuumisand… .

Meestehoid (uus sõna): naistele mõeldud üritustel või kohtades osutatav teenus, mille eesmärk on mehi naiste äraolekul tegevuses hoida (samal põhimõttel nagu lastehoius) (M. Raadik).

Meeting moments (Winnicott): kokkupuute silmapilgud ehk hetked (AP).

Mehemeeletumalt võõra õnge otsas ei ole ma iale sõnakest kirjutanud, ei saa ka iale kirjutama, visaku õnge välja kes tahes. (J. Hurt, Eesti Postimees, 20.09.1878)

Mehhanism: (kr mechane tööriist, masin) …mingi protsessi või nähtuse toimimis- või toimumisviis (VL).

Melanhoolia: kurbmeelsus (Ü. Tedre, O. Loorits, Mäetagused).

Metafoor: (kr methaphora ülekanne), kõnekujund, ülekanne, ühe sõna või väljendi tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (VL).

Mitteverbaalne keel: sõnatu keel (J. Mändmets).

Minimaalne: vähim (P. Silla).

Modaalsus: …2.lgv grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusse, eriti tegusõna kõneviiside (mooduste) abil (VL2012).

Modality: modaalsus, modaliteet; meetod, menetlus (J. Silvet)

Model: …eeskuju, muster, näidis…(J. Silvet).

Modification: teisendus, muutmine, modifitseerimine; teisend, modifikatsioon; lnv piiritlus (J. Silvet); Modifikatsioon: (ld modificātio) teisendus; teisend, erikuju…(VL2000). Vt. transformatsioon.

Motiiv: aje (psüühiline) sund, (sisemine) tõuge; ajend (millekski tõuget andev, midagi esile kutsuv (väline) tegur, olukord, vms.; tõukejõud (M. v. Gruber); ( ˂ keskld motivus liikumapanev) PSÜHH käitumise ajend, põhjus (VL2012); (<mot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr motif < keskld motivus liikumapanev), 1. psühh käitumise ajend, põhjus; 2. kirj kirjandusteose struktuuriüksus v süžee element: 3. muus muusikapala viisiüksus (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); liikuma panev jõud, W. Bioni järgi teadmiste janu ja uudishimu (AP).

Motivatsioon: põhjendus, käitumise ajend (P. Silla); õhutamine (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Motive: 1. liikumapanev, liikumis- ; 2. aje, ajend põhjus, motiiv (J. Silvet).

Motiveerima: kannustama: kuked, isased pardid ja isahaned kannustavad (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Multitasking: viitab olukorrale, kus inimene teeb mitut tegevust korraga; multitegumtöö (masintõlge); rööprapsimine, rööprähklemine, rööprassimine, rööprügamine (EKIKN).

Multum in pravo: palju väheses, sisutihe (J. Silvet).

Mõiste: (loogiline ja mõistuslik) arusaamine, käsitlus.

Mõistmine: „…üksteise mõistmine on kui osadus inimeste vahel…“ (U. Masing).

Mõistmispiin: U. Masing

Mõistus: aru, „kaotab aru“ (G. Tšelpanov).

Mõju: meelevald (M. Kunnus).

Mõnu: lõbutunne (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939); regivärsi viis (J. Peegel, 2006, lk. 241).

Mõnuprintsiip: heameelepõhimõte (M. Ollisaar, rm. Agressiivne laps)

Mõtlemine: meelemõistus, mõtlemise tung (K. Ramul); mõelda mõlgutella (U. Masing, Keelest ja meelest.

Mõõlama: (mõõluma, mõlgutama) voolama (J. Peegel, 2006, lk. 241).

Märkamine: (saksa keelest P. Ariste); aru saama, tähele panema, oskama, teadma.

Mysterys: salapärasus, saladus; mõistatus, müsteerium; põnevik (J. Silvet); 1. ajal Vanas-Kreekas ja Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid); 2. relig tõde mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, usaldus; 3. teater…4. piltl miski saladuslik mõistatus (VL).

 

N

 

Nachträglichkeit: sündmuse hilinenud teadvustamine (T. Kirss).

Nameless dread: nimetu õudus (MS), väljendamatu pelgus (AP); õudpõud (P. Ilmet).

Narcissism: nartsissism, nartsism, endasuunaline sugu kihu (J. Silvet).

Nartsism: enesearmastus (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Nartsissism: (<nartsiss|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Narkissos, iseennast imetlev ilus noormees Vana-Kreeka müt-s), autoerotism <+ erot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + kr erōs, gen erōtos armastus)), med, psühh isiksushäire, mille puhul seksuaalset rahuldust saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest; piltl haiglane eneseimetlus (Võõrsõnade leksikon ilmavõrgus); endaarmastus (A. Elango, M. Mutt); silmahakkav, kõnnakas inimene, kõrk, kõnnukõrk, ennast ülistav; iseennast täis – uhke isekas (EMS 5-1068); isekeskne (EMS 5-1070); kõnnakas: kõrk, ülbe, ennasttäis (Eesti Rahvalaulud, IV, lk 367); iseennast armastav inimene (AP); silmahakkamine, endapidamine täiuslikuks (U. Masing); eneseimetleja (M. Ollisaar); eneseküllasus (T. Ülemaantee); enesekenitelu (O. Loorits, 1953); kiitus, kiitmine kiidab tema kaela katki, erlobt ihn übermässig (kiidab ülemääraselt, liiga palju (F. J. Wiedemann, veerg 222), kiidab oma kaela katki, er über nimmt sich mit Loben (võtab endale liiga palju kiitust, teeb endale kiitusega liiga)(samas).

Nartsissistlik: eneseküllane (M. Kunnus).

Narratiiv: lugu, sündmuste esitus nende ajalises järjestuses (P. Silla).

Naturaalne: looduslik, loomulik (P. Silla).

Nature: olemus.

Negate: eitama (J. Silvet).

Negation: eitamine (toimekas (AP)), eitus, negatsioon; eitav väljend; (millegi) puudumine või vastand (J. Silvet); eitamistõbi, mis võib väljenduda ka kehaliselt kui eitamissund (vt. katatoonia-pinevushullus) (K. Lellep); negatsioon vabastab mõtlemise väljatõrjumisest (repressioon), aitab tegelikkust teisel viisil vältida, ilma eitamiseta. Negatsioon on omane võrdkujutamisele (sümboliseerimisele): viitab objektile kuid samas eitab objekti olemasolu. Negatsioon võib aidata mina (ego) koetist luua (struktureerida) ja toetada arengut. Kuid võib ka mina koetist lõhkuda ja arengut tõkestada.

Negatsioon: (ld negatio) eitamine, eitus; eitussõna või eitav väljend (VL2000); eitamine, salgamine. Psühhoanalüüsis olukord, kus inimene eitab soove, mõtteid, tundeid. Mõned psühhoanalüütikud peavad seda kaitsemehhanismiks. Nimetatakse ka disavowal (Psüh.sõn.); eitamine (A Jüriloo); negatsioon seostub tõelisuse (sisemise reaalsuse) juba väljatõrjutud ainesega: eitamine on tõelisuse suhtes vägivaldne, negatsioon hõlmab endas teatud lepitust/leppimist seoses väljatõrjutud ainesega (S. Akhtar, Freud, Negatsioon).

Neutraalne: (kesklad neuralis ˂ neuter ei kumbki) 1. erapooletu, mitte kellegi polt või vastu; iseloomulike omaduste või tunnusteta, teatavate vastandlike omaduste või tunnusteta; mittetoimiv;…3. füüs elektrilaenguta (VL2012).

Neutralisatsioon: lgv tähendust eristava keelelise vastanduse ehk opositsiooni kadumine mingis asendis või mingi keelelise ümbruse mõjul;…(VL2012).

Neutraliseerima: 1. erapooletuks, neutraalseks tegema või muutma, pilt kajutuks tegema (nt vaenlast); 2. keemias …; mingi mürgi või muu kahjuliku aine mõju kõrvaldama (VL2012).

Neutraliseeruma: neutraalseks, erapooletuks muutuma, mingit mõju kaotama (VL2012).

Neutralization: neutraliseerimine, neutraliseerumine, neutralisatsioon, erapooletustamine (J. Silvet).

Neutraalsus: erapooletus.

Neuroos: (uusld neuroma ˂ kr neuron närv) närvisüsteemi psüühilise talitluse häire, mille puhul ilmnevad tunde- ja tahteelu muutused, kuid puuduvad orgaanilised kahjustused; tekib tavaliselt rohkete negatiivsete psüühiliste elamuste tagajärjel (VL).

Neurotransmitter: virgatsaine.

Noru- ja lõbutunne.

Nostalgia: igatsusvalu, mineviku ihalus (P. Silla).

Nägemus: nägemine; ilmuvus, visioon, viirastus (J. Silvet).

Nägu: suud-silmad (A. Saareste, 2:1236).

Närv: erk (G. Tšelpanov).

Närvisüsteem, närvikava: ergukava (K. Holtzmeyer, G. Tšelpanov, J. Luiga; H. Madisson, K. Ramul, E. Schönenberg…).

 

O

O (the concept of): (…the imperceptible abysm of inncommunication with the patient…) …suhtlemises tekkiv tajumatu ürgsegadik (kuristik), mis hõlmab endas edasiandmatu/edasiantamatu…

Object: I ese, asi, objekt; siht, eesmärk; II vastu väitma või rääkima; vastu olema, mitte sallima, pahaks panema; jur vaiet (või vaideid) esitama, vastu vaidlema, protesteerima (J. Silvet); objekt – (kesklad obiectum, ees või vastu asetsev) 1. ese, isik või nähtus, millele või kellele on suunatud kellegi tegevus või tähelepanu; 2. ehitus, ettevõte vms kui majandusliku või sõjalise tähtsusega üksus; 3. Fil see mis vastandub subjektile, st. teadvusele olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu; 4. Lgv sihitis, lause liige, mis näitab millele või kellele on suunatud tegevus (VL).

Obsessiiv-kompulsiivne häire: tuiamishäire; tuiama – sama asja pidevalt ja tuimalt tegema, Võrumaa keelest (Kuiss…, 2005, lk.737); sundilmelised avaldused (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Obstsöönne: obstsöönne ja mõistel obstsöönne rahvalaul. Eesti Keele Seletav Sõnaraamat (EKSS 2009) annab obstsöönse vasteks ‘nilbe, rõve, ropp’. Ka Võõrsõnade Leksikon (VSL 2012) annab mõistele sama tähenduse. VSLi põhjal tuleneb omadussõna obstsöönne ladinakeelsest sõnast obscoenus, mis tähendab vastikut, inetut ja koledat. Seega tähistame sõnaga obstsöönne midagi ebasobivat, mittesoovitavat, sündsustunnet solvavat, moraali riivavat ehk mingite ühiskonnas kehtestatud normide ja väärtustega vastuollu minevat. Folklorist Thomas A. DuBoisi (1997: 593) sõnul lähtub obstsöönsuse defineerimine igal ajahetkel väärtustest ja hinnangutest, mis on ühiskonnas parajasti valdavad ehk obstsöönsuse mõistmine võib olla grupiti erinev ning selle tähendus muutuv. See tähendab, et sõna obstsöönne on hinnanguline ning selle tähendus lähtub alati obstsöönsuse defineerija positsioonist (M. Mereäär).

Ohver: kannatanu (ohver saksa keelest, P. Ariste).

Oid, oiu; uid: mõistus (J. Peegel, 2006, lk. 241).

Oidipaalne: triaadiline, kolmepoolne suhe, kolmeosine suhe (P. Silla), (vt. triune); kolmainsus suhe (U. Masing).

Oire: tundemärk, sümptom, ette tähendus (J. Aavik, 1921).

Ocanic feeling: Mõiste kuulub Romain Rolland’ile, kes tähistas sellega religioosse elamuse lätet. Sigmund Freud (2010) leidis, et kui selline tunne peaks eksisteerima, siis mitte täiskasvanutel ja mitte seoses religioossete emotsioonidega. Ta arvas, et “okeaaniline tunne” võib tekkida fragmendina lapse infantiilses teadvuses, mil ta hakkab eristama end oma keskkonnast, kuhu kuuluvad nii inimesed kui ka elutud objektid; „hõljuv-heljuv“ või „hõljuv-heljutav“ tunne või „aiut-taiut ja „kiigadi-kaagadi“.

Omailm: semiootiline arusaam tõelisusest ehk sisemisest reaalsusest: isikustatud tõelisus, kus subjekti jaoks on olemas vaid need asjad ja liigendid, mida tema taju tähenduslikena eristab (Jakob von Uexxküll).

Omnipotentsus: kõikvõimsus, suurushullus (R. Taba); suurusehullus(tus) (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Ontogenees: biol. Isendiarenemine, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani (VL).

Operation: toimimine.

Organ: elund.

Organiseerima: korrastama, järjestama, hankima (P. Silla).

Organism: kehaolu (F. Schöneberger…).

Orienteeruv: umbes, ligikaudne (P. Silla).

Originaalne: algupärane.

Osatama, osat(e)lema: 1. pilkavalt järele tegema (teise kõnet); haiget kohta puudutama, haavama (kogemata) (J. Aavik, 1921).

Koostaja/koguja Ants Parktal 30. juuli 2019

 

[1] Vt. lisaks: Soome PA seltsi sõnastik; Eesti psühholoogia sõnastik eesti-inglise-vene; PA terms and concepts.

[2] Kui võrrelda Silvetit ja VL siis jääb mulje, et Vl’s on individuaalne nõukogude värvinguga, piiratud tähendusega.

[3] Arutlusteema: milline on sisse-ja vastuvõtmise erinevus olemuslikult. Kas sisse valimatult, meelemärkustult, vastuvõtmine enam teadvustatult meelemõistuslikult.

[4] „Poiss on siis nii järel (armunud), et kas ingab sisse selle tütarlapse.“, Mustjala maakeel, EMS I-5, lk. 1002.

[5] Piiblitõlgetes võib märgata tähenduse muutumist. Varasemates tõlgetes toimub vahe tegemine või eristamine meele plaanis, hilisemates lahutatakse midagi või kedagi teineteisest või üksteisest tegelikkuses ehk välises reaalsuses.