SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt) III osa P – Ü

SÕNASTIK MEELESÕÕLAJALE (Projekt)[1] III osa P – Ü

Vihjeid ja suulist pärimusvara eestistamise võimaluste suunas

P

Paariline: paar, saksa keelest (P. Ariste); paarik (U. Masing); paarik – üks paarina võetavaist esemeist või nähtustest (paarikaupa) (EKSS); paaristükk (Saareste, 1:877).

Paradigma: teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise tava (VL).

Paradoks: 1. tavalisele, üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistuse vastane väide; 2. ootamatu, ebatavaline nähtus, näilikult loodusseadustele vasturääkiv tõsiasi; 3. vasturääkivus (VL).

Paradoksaalne: vastuokslik, vasturääkiv, (mõnikord ka) jabur (P. Silla).

Paradoxon: paradoks, vastakus, vastukäim (J. Põldmäe, P. Olesk).

Paralleelsus: rööpsus, samaaegsus.

Paranoia: meeleviirastus (J. Luiga), hõlmab nii hallutsinatsiooni kui ka illusiooni ehk pettepildi; hullustuse kalduvus (K. Lellep); hullumeelsus, hullus (J. Silvet); (kr. mõistusevastasus, meeletus), hullumeelsus, krooniline vaimuhaigus, mida iseloomustab sisemiselt loogiline terviklik luulusüsteem, teistesse inimestesse umbusklik suhtumine, kahtlustamine (J. Silvet).

Paranoilis-skisoidne positsioon (otsetõlge): meele painajalik lõhenevus, kus paranoia on küll hullus aga täpsem tähendus meeleilma plaanis võiks olla painajalikkus ehk sisemised objektid kui inimest painavad objektid ning meele lõhestatus (AP).

Parapaatia ehk paratüümia: emotsionaalne häiritus; tunnete vastus ärritajale ei vasta olukorrale; parapaatilised ehk närvilised häired (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Parapathia (ka parapathy): Kasutab W. Stekel (neuroos); Arusaamine, avastus, et see mis sa arvasid õige olevat, on täiesti vale; Paraphalic ei kannata oma sugulist patoloogia käes, pigem kannatab ta oma erilise suhte tõttu sugutungi äraeksimisse, mil ta tõrjub oma sugulisi soove iseendast eemale (W. Stekel).

Paraphilia: Kasutab W. Stekel (perversioon).

Parapraxis, Fehlleistung: eksitoimingud (A. Elango); eksiteod (A. Jüriloo).

Paratamatu: vältimatu, möödapääsmatu (EÕS 2013).

Paratamatult: tahestahtmatult (U. Masing).

Paroksüsm: (kr paroxysmos) äkiline äge haigus-, tundmus- või muu hoog (VL2000); Arstid ja ämmaemandad kasutasid Viktoria ajastu Euroopas selle nime all ravivõtet, mis vabastas naise sugulisest pingest ning hoidis ära äkilised hüsteerilised haigushood. Paroksüsmiks nimetati tol ajal nn neutraalset meditsiinilist tehnikat, kus kasutades tänapäevase vibraatori eelkäijaid masturbeeriti naist kuni orgasmi saavutamiseni (Verhaeghe, 2018, On the body, lk. 109).

Paroxysm: kramplik hoog, vahk, sööst; paroksüsm (J. Silvet),Vt. atakk.

Passiivne: (ld. passivus kannatav, vastu võttev ˂ pati kannatama), mittetegev, loid (VL).

Patogeenne: tõvestav, haigust tekitav (VL); tõbi ja taud pärinevad germaani keeltest (E. Ernits).

Patsient analüüsis: hingehaige (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Pean…: sundus (R. Taba).

Pedagoogika: kasvatusteadus (Kasvatus).

Period: periood; ajajärk; ajastu; aeg, tähtaeg; ajavahemik, tsükkel; (õppe)tund; menstruaaltsükkel (J. Silvet)

Periood: (kr. periodos ringkäik, ringjooks) ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik; ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordud (VL2000); ajajärk (ÕS).

Persecution: jälitamine, taga kiusamine

Personaalne: isiklik (P. Silla); omapärane (J. Aavik, 1921).

Persoon: isik, (persoon saksa keelset, P. Ariste).

Perversioon: meele ära eksimine (J. Luiga), (vt. alkoholism); mehe liigtiirus (satyriasis) ja naise liigtiirus (nymphomania) (M. v. Gruber); loomuvastalisus (F. Schöneberger…); sugutunde äraeksimine (J. Luiga, 1995).

Phantasie: fantaasia, mõttekujutus, kujutusvõime (J. Põldmäe, P. Olesk).

Phantasy – uncoscious phantasy: J. Silveti sõnaraamatus sõna puudub. Küll leiame sõnad phantasm: fantasm, luule või pettekujutelm, luul, fantaasiapilt; viirastus; phantasmorgia: fantasmagooria, viirastuspilt, viirastuslik nägemus, fantastiline kujutlus; (optiliste vahendistega esilekutsutud) nõidusspilt; phantasmal: viirastuslik; phantom: fantoom, viirastus, tont; pette- või varjukuju; med fantoom (inimkeha või selle osa loomulikus suuruses õppevahendina (VL); (millegi) ähmane kuju, viirastuslik. Melanie Kleini järgi on teadvusetu meele fantasm – fantoom – tont – ähmane kuju – kui phantaasia (eesti keeles sobiv sõna veel leidmata), kehas toimuvate somaatiliste sündmuste kajastus meeles. Somaatilised sündmused, mis hõlmavad nii seksuaalseid kui agressiivseid tunge, kajastavad Kleini meelest teadvusetus meeleosas elavate objektide omavahelisi suhteid. Phantaasiaid võib märgata spontaanses käitumises, emotsioonide väljendumises aga ka laste mängimises ja ülekandes; „…sugrilased ei ole ise röövlid…, nad valmistavad endale röövlid…,nad valmistavad enesele röövlid tontidest.“ (U. Masing): Jutt on kratist, mis täidab omandikire vajadusi, lisaks maisele varale ka pettekujutelmade maailmas (Masing, U. 2004, Keelest ja meelest, Tartu: Ilmamaa, lk. 141).

Phase: 1. faas, arenemisaste, esinemisaste, järk; nähe; 2. järgustama, faasideks (või astmeteks, järkudeks) korrastama; järk-järgult sisse (in) või välja (out) lülitama (J. Silvet).

Phenomenon: fenomen, nähtumus, ilmum, (meelega tajutud) nähtus; ilming; harukordne nähtus või inimene (J. Silvet); fenomen – (kr phainomenon ilmuv, nähtus) Fil nähtumus, üksus mis esineb või ilmneb teatud kindlas valdkonnas, teatud kindlal viisil; pilt haruldane nähtus, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks; ebaharilike võimetega inimene (VL).

Pidalik: tagasihoidlik (Eesti vanasõnad II, lk. 430).

Pidu, peo: ilm, ilmastik; elu (J. Peegel, 2006, lk. 241).

Pidurdus: Hemmung, pärssumus; takistus (A. Elango), (vt. inhibition).

„Piim sõõrutub emaarmastusest.“ (Stekel, 1937, lk.23) (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Piir: rada, raja, piirialane häire – rajapealne, rajaalane häire, piir on midagi paika pandut, rada aga midagi liikuvat, elusat.

Piltkujundid (pikto-, ideo-, sonogrammid): kirjed.

Plagiaat: loomevargus (T. Hennoste).

Polüpragmaasia: liigne agarus (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939).

Populaarsuse olemus: endaülistusröögatus (U. Masing, Keelest ja meelest).

Potentsiaalne ruum: võimalikkuse väli (AP); ruum on pärit saksa keelest, U. Masing pakub – maa, paik, koht või mingi olemine (Keelest ja meelest, 2004, lk. 198); ema olemine: „mul on ema olemine“, „Mul ei ole emaga olemist“; võimaluste väli; võimalikkus, kõik mis võib teostuda, potentsiaalne tegelikkus (EKSS); ema on võimalus: asjaolu, mis on vajalik, millegi toimumiseks, millegi teostumiseks (EKSS).

Praktika: (keskld practica ˂ kr praktikē (epistēmē) tegutsemise õpetus) tegelik kasutus, (erialane) tegevus; vilumus, (töö)kogemus; tegelikkus (VL2012).

Pre-conception: oodatu[2] (AP&MS); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/pre-conception-oodatu-preconception-oodatav/ .

In state of pre-conception: kamul: ajal, eel; hämariku eel, pimeda eel, … öö kamul (mitmes murdekeeles EMS II 8).

Preconception: oodatav (AP&MS); valmidus (M. Ollisaar); „Soendud supp ja soovitud naine on üks.“ (Keila, Eesti vanasõnad III, lk. 109). Loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/pre-conception-oodatu-preconception-oodatav/ .

Predispositsioon: ootuse seisund.

Preformance: täitmine, teostus; talitus, toiming, sooritus; tegu, saavutus; ettekanne, esitus, etendus; esinemine; osatäitmine; teh jõudlus, suutlikkus (J. Silvet).

Preverbaalne: kõne-eelne (K. Mangs, B. Martell).

Primaarne: esmatähtis, esmane, esimesena avalduv; esmaline (K. Holtzmeyer).

Primaarprotsess: algne liikumine.

Primal scene: tungiteater-tungiloomus (AP&MS); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/urszene-tungiteater/ .

Primary: esmane, esma-, esmas-, esi-, algne, alg-; primaarne, primaar-, tähtsaim (J. Silvet); esmane, esimesena avalduv või esinev; esmatähtis; esma-, esmas- esi-;alg-, pea- (VL2000); vt secondary.

Primitiivne: ürgne, algeline, lihtsakoeline; algeliselt lihtne (G. Ploss…).

Primordial: algne, ürgne, igipõline; ürgomane (R. Hiiemäe); igavene, jäädav, põline, iidne(A. Saareste, 3:469); iid-, ürg-esivanemad (U. Masing) Vt. alus, alustama); primordiaalne (ürgalguslik, ürgne, algne, embrüonaalsest organi algmest pärit (VL); ka iidne, muistne, põline, ürgaegne; ürgpärivus (R. Taba). Vt. alus.

Printsiip: põhialus, põhimõte, põhitõde, ürgalus, ürgalge (Sõnaveeb).

Prioriteet: esmasus (P. Silla).

Privaatsus: 1. eraviisilisus, mitteametlikkus; 2. omaette oleku võimalus (VL2012).

Privacy: eraldatud, omaette olek, üksiolek, privaatsus; võimalus omaette olla, õigus segamatult elada; salajaspidamine, salajashoidmine; salajasus (J. Silvet).

Privation: (elutarvetest) ilmajutt, -jäetus, -olek; puudus, häda (J. Silvet).

Probleem: lahendust vajav keerukas küsimus (P. Silla); uurimisülesanne; lahendust nõudev raske küsimus või ülesanne (VL).

Professionaal: elukutseline (P. Silla, G. Ploss…).

Professionaalne: asjatundlik, elukutseline, meisterlik (P. Silla).

Projektiil (folkloor): siirik ehk nõianool, mis teeb inimese haigeks (M. Kõivupuu).

Projektiivne identifikatsioon[3]: jälgi jättev kaetamine või kaetamine või (jälgev kaetamine) (AP), jälgev (jälgema), jälgav (jälgama) (jälgi jättev) kaetamine (VK VIII[4]), seostub folklooris nn. „kurja silma“ temaatikaga; jälgema: jooksma (Wd) (A. Saareste, 1:733); enese (enda) meelest lahutatuga samastumine teise inimese abil, endast või enesest lahutatuga samastumine teise inimese kaudu (AP); näited: „Kuri vaim on sisse läinud.“, „Õde on ära tehtud“ (MS); väljakallamine (R. Taba), vett heitma: väljaheide (A. Saareste, 4:473); „kuri silm“ (M. Friedenthal, Mäetagused nr. 51). (vt. kaetis); patuoinaks tegemine (F. Oinas)[5]; (koera) koju saatma – folkl nõidust tagasi tegema, „üks teeb teisele, teine teeb tagasi käde, saadab oma koera kuju“ (Jämaja ja Saaremaa maakeeledEMS-III-13-468); „kuri silm“ vana pulmakomme – pruut jookseb kiiresti kirikust välja ja ta nägu peidetakse kohe rätikusse, et kadedus ei saaks teda ära kaetada (A. Hein, lk. 67); „Kahetuse või kaetuse (algupäraselt tuleneb sõnast kaema, vaatama) võis põhjustada ka kiitmine ja tahtmatudki eksimused sõnakeeldude vastu, samuti emotsioonid, nagu kadedus ja kahetsus, igatsus, aga ka kahjustav maagia või otsene pahatahtlik nõidumine.“ (M. Kõiva, 2015, lk. 149).

Projektsioon: (˂ld proiectio etteheitmine, etteviskamine) psühh psüühiline kaitsemeetod, teistele iseenda (tavaliselt negatiivsete) omaduste omistamine (VL2000); meele-lahutus, lahutatud meel (endast viha lahutama); suunamine, välja suunamine (MS); mõtle ka projektiil – siirik – nõianool (M. Kõivupuu); Bioni teooriast lähtudes (kasutab sõna expulsion ehk ekspulsioon (vt mõlemat sõna lisaks) projektsiooni kirjeldamiseks) võiks olla ka – väljasurev, väljasaatev, väljaajav, väljutamine, väljasurumine – väga varajane projektsioon, mis seostub keha toimimisega; siirduma (laen soome keelest Eesti Etümoloogia Sõnaraamat), mõte saab siirduda teise inimese meelde, so. projektsiooni korral, kui mõte on mõeldav. Kui mõte ei ole mõeldav siis jälgi jätva kaetamise (projektiivse identifikatsiooni) viisil mõte väljutatakse või surutakse välja. Kulgemine on kehaline, mõte võrdne väljaheite või uriiniga.; „kustutab oma viha teise peele“ (Kihelkonna maakeel, EMS IV-16, lk. 126), „Isad, emad kustudavad oma viha laste pääl, tegad liiga“ (Emmaste maakeel, samas), „mine oma viha kustutama“ (Karuse maakeel samas, lk. 127).

Projektsioon kui oksendamine: oksendamine raseduse ajal: „Mina ei ole näinud oksendamas ühtegi ema, kes tunneb rõõmu oma lapsest ja armastab oma meest.“ ((W. Stekel, 1937, lk. 20); „Viinis nimetatakse halva väljanägemisega imikut „väljaoksendatuks“.“ (samas, lk. 21); Jutustus „…ühest kolmeaastasest lapsest, kes nägi oma rasedat ema oksendamas. Laps hüüdis emale: „Täitsa õigus ema, sülita see välja! – Meie ei vaja last!““ (samas, lk. 21); projektsiooni kehalised väljendused: alla neelatud toidu taas väljutamine, oksendamine, väljaheite ja uriini väljutamine (J. Steiner, Seeing and being seen, lk. 38).

Projitseerima: (˂ld proicere ette heitma, ette viskama) filme, diapositiive, jooniseid või pilte valguskiirte abil ekraanil suurendatud kujul näitama (VL2000).

Prominent (välja- silmapaistev inimene): sädeinimene (M. Arukask).

Propriotseptsioon: süvatundlikkus.

Prototüüp: algkuju, eeskuju, põhitüüp.

Protsess: kulg; kulg→erutus→rahuldus või rahulolematus→ tühjus; teisenemine, käik, liikumine.

Pseudo: eba-, vale-, võlts-, väär (VL2000).

Psühhiaater: hingeravija, meeleravija; meelearst (P. Ilmet); meeletervendaja (MS).

Psühhiaatria: hingeravi õpetus (K. Lellep); meeletervise teadus (MS).

Psühhiaatriahaigla: meelehaigla (P. Ilmet).

Psüühika: hingeelu, hingelaad (P. Silla); meel (AP&MS); hingeelu (K. Ramul).

Psüühiline häire: erguhaigus, vaimuhaigus, vaimunõtrus (J. Luiga).

Psüühilise häirega inimene: vaimuhaige (K. Ramul); erguhaige (J. Luiga).

Psühhoanalüüs: inimmeele sõõlamine, meele sõõlamine (P. Ilmet); hingeteadus (K. Holtzmeyer); hingeravi (J. Kangur).

Psühhoanalüütik: meelesõõlaja, inimmeele sõõlaja (P. Ilmet), hinge ravitseja, hingearst (J. Kangur).

Psühhoanalüütiline funktsioon: meelesõõlamise talitlus (AP&MS).

Psühhogeenne tegevus: hingeline tahtmisvõimelisus (J. Luiga).

Psühhogeensed põhjused: hingelised põhjused (J. Luiga).

Psühholoog: meeleteadlane, hingeteadlane.

Psühholoogia: teadus, mis uurib psüühikat (P. Silla); meeleteadus (P. Ilmet); hingeteadus (Kasvatus, K. Lellep).

Psühholoogiline kaitse: tõrje (J. Kangur).

Psühhoos: meele lagunemine, meelesõgedus; arbuv (laiali lagunema, hargnema) meel (A. Saareste I:683).

Psühhoos: raskekujuline psüühika talitluse, eriti tajumise ja mõtlemise hälve, mistõttu objektiivne tegelikkus peegeldub moonutatult (VL).

Psühhoteraapia: hingeravi (O. Loorits, 1955)

Psüühiline atoopia: antipaatia (vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus) teada saada midagi, mis on millestki või kellestki erinev, lahkuminev, teistmoodi (R. Britton, 1998, lk. 58).

Pugemiskunst: omakasupüüdlik alandlikkus (O. Loorits, 1955).

Puhkepadi: südametunnistus (Eesti vanasõnad III, lk. 235).

Põhjus: sünnitaja (G. Tšelpanov).

Põlgama: põlustama (O. Luts).

Pärilik haigus: idurike (M. v. Gruber).

 

R

Raamat: lehekimp (Kasvatus).

Raamatu nahk: paber (K. Kikas, H. Stahl).

Radikaalne: 1) põhjalik, otsustav; juurteni, lähtekohani tungiv; 2) põhjalikke ümberkorraldusi pooldav; käremeelne, äärmusesse kalduv (VL).

Raev: meeletu viha (J. Aavik, 1921).

Rahvuslik eripära: rahvuslik isemood (J. Hurt).

Rahvuslik iseseisvus: rahvuslik iseviis (J. Hurt).

Rass: tõug, erinevused inimese liikide ehk tõugude vahel (K. Ramul).

Ratsionaalne: (ld rationālis mõistuslik), mõistuspärane, mõistuslik; kainelt asjaliku; otstarbekohane, põhjendatud (VL2000).

Raviv: tervendav (M. v. Gruber).

Reaalsus: tegelikkus (M. Ollisaar); vt. sisemine reaalsus, välimine reaalsus.

Reageerima: vastutoimet avaldama; midagi tähele panema, mingi aja puhul end avaldama; toimima, tegutsema, talitama, mõju avaldama.

Regulaarne: korrapärane, reeglipärane; püsiv, pidev, alaline (VL); jätkuv (AP).

Realiseerimine: (kavatsuse) teostus, täideviimine (välises maailmas); taipamine, mõistmine (meeleilmas), kavatsuste täideviimine.

Regressioon: tagasikulg, tagasi minemine, tagurpidi minemine ja liikumine, tagasikulgemine; taandumine (A. Jüriloo); „…suur õnnetus igale inimesele, ta rõhub inimest alla poole elajate arusse.“ (J. Hurt, 1939, lk. 123); isikuväärtuste kahanemine (O. Loorits, 1955).

Reministsens: (˂ld reminiscentia meeldetuletus), ähmane mälestus, (ununenu) meenutamine; psühh mälu iseärasus: õpitu meenub mõne päeva pärast kergemini kui kohe pärast õppimist; kirj võõra teose järelkaja poeesias, muusikas jm.; hrl ebateadlik laenamine (VL2000).

Reminiszenz: reministsents, mälulaen (J. Põldmäe, P. Olesk).

Replacement: asendus, korvamine (J. Silvet).

Representation: kujutamine, kujutus; esitamine, esitus; esindamine, representeerimine; esindus, representatsioon; vastuväide (J. Silvet).

Representatsioon: (pr representation ˂ ld repraesentatio näitamine, esitamine) esindamine, kujutamine (VL); meelekuju (V. Grünthal-Ridala); esindus meeles, näiteks seesmise pahaema objekt, mida Oskar Loorits nimetab – paha vaim.

Repressioon, Verdrängung: väljatõrje (A. Elango); väljatõrjumine (tõrje) (A. Jüriloo); tõrje (K. Holtzmeyer, J. Adamson); sobiks ka peraskelema (peraskella) tagurpidi minema, taganema; järele andma (J. Aavik, 1921); allasurumine (J. Assmann); : mahasurumine, summutamine; surveavaldus repressioon (J. Silvet); repressioon: (pr repressioon ˂ keskld repressio allasurumine), 1. mahasurumine, summutamine; surveavaldus , karistus; 2. biol korrastav geeni tegevus; 3. psühh tõrje, psüühiline kaitsemehhanism, mis takistab ahistavate tunnete või kogemuste teadvustamist (VL2012); Psühholoogia sõnastik (2016) pakub repressioon, allasurumine, tõrje, tõrjumine, ohjeldamine, tagasihoidmine. Psühhoanalüüsis kaitsemehhanism, mille korral surutakse soovimatud mõtted, tunded või soovid alateadvusesse. Väljatõrjumisel liigub aines teadvusest teadvusetusesse ehk meelemärkusetusesse ja meelemõistusetusesse meelde; vt. väljatõrjumine.

Response: vastus, koste, kostus; vastutoime, reageering; reaktsioon (J. Silvet).

Retrieval: taasleidmine, tagasisaamine, -võitmine, taastamine, heastamine; päästmine (Silvet); Otsing, taastamine, meeldetuletamine, meenutamine. Kodeeritud informatsiooni otsimine mälust ja selle taastamine (Psühholoogia sõnastik, 2016).

Reverie: ilmamine-nägemus (AP&MS).

Reverie kui kulg: – ilmutis (esmane kogemine meeles: beeta osised); – ilmutus (mõistemärgid: beeta osised on taritud alfa sugemeteks); – nägemus (alfa sugemed pildiliste võrdkujude ja sõnade kujul) (AP&MS); (ilmutis kui objekt, kes ilmus, ilmutus kui tekkiv arusaamine objektist, nägemus kui erinevuse mõistmine ja eristumine objektist; loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/reverie-ilmaminenagemus/ .

Reverse beta function: pahupidine või tagurpidine beeta-talitus – seotud tajujälgede sidemete hävimine (T. Ogden).

Rigiidne: jäik, kange, paindumatu, karm, vali, range.

Rigiidsus: jäikus, kangus, paindumatus; karmus, valjus, rangus; tardumus, kangestumus (biol).

Ritual: 1. rituaalne, riituslik; usutavandiline, -tavandlik; 2. rituaal, usutavand, -talitus; kombetalituste kogumik (J. Silvet).

Rituaal: (˂ ld rituaalis tavandikohane), usu- või kombetalituse kindlakskujunenud kord, ka kombetalitus (riitus) ise; kombetalituse kogum (VL2000); siirderiitus; irrutusriitus – võõrutamine vanast staatusest; vaheriitus – valmistab ette uude seisundisse siirdumiseks; liitumisriitus – sotsiaalne grupp võtab uue liikme omaks või võtab üksikisik omaks uue sotsiaalse seisundi koos vastava rollikäitumisega (Tender, T. 2003, Sõjaväe slängist siirderiituste kaudu. Oma keel, 2:29-33).

Rivalry: võistlus, vastaspüüdlus; võistlejaks (või vastaseks) olemine (J. Silvet).

Rudimentary: rudimentaarne, jädemeline; algeline, arenematu (J. Silvet); rudimentaarne – rudimendina säilinud, jädemeline; rudiment – (ld rudimentum algõpetus, alge ˂ rudis ebaküps, algeline); biol elundi alge, arenev elund; jäde; piltl jäänus, jäänuk (VL).

Rumaldamine: rumalaks tegemine (A. Annist).

 

S

Sadism: piinu nautiv julmus ja jõhkrus; Sadism on seisund, milles seksuaalne rahuldus sõltub teis(t)ele valu või alanduse põhjustamises (D. Hewison); „Destruo ergo sum“ (A. Leonoff).

Sadist: piinaja, julmur; ihar piinaja, piinamisest sugulist lõbu tundma (G. Ploss…).

Seaduspärane: seaduskorraline.

Secondary: 1. sekundaarne, teisene; teisejärguline, kõrvaline; 2. asetäitja, asemik (J. Silvet); teisene, teisejärguline; hiljem tekkinud või lisandunud (VL2000); vt. primaarne.

Sekundaarne: kõrvaline; teisene; teisejärguline, kõrvaline, hiljem tekkinud.

Selbstheit: isesus (A. Liimets, M. Koit).

Self: ise; kirjeldab iset kui kogu tervikut, millest ego ehk mina on osa isest; ise väljendab isiklikku suhet iseendasse (object) ja teise inimesse (ohter); Eesti Keele Seletavast Sõnaraamatust võib leida 163 ise-tüvega väljendit; vt. ego.

Selfreflection: isevaatlus, sisevaatlus, enese sisse vaatamine (G. Tšelpanov); endavaatlus (A. Elango). Vt. kontemplatsioon).

Selfpsychology: ene-, enda-, enese-, enenipsühholoogia (VK, VIII), enesepsühholoogia (G. Nirk).

Sensation: aisting; meeleline tunne (of); ärevus, kõmuline sündmus, sensatsioon; erutus – aim ehk kehas tekkiv erutus tekitab meeles vastutoime ehk aimu.

Sense impressions: meele poolt märgatud aistingud (W. Bion); a) tajust tekkinud mulje, aistmisvõime, (tunde) meel; aisting; taju, tunne; taip; aru pl mõistus, tähendus, mõte¸b) peale, sisse vajutus, jälg, tempel; trükk (muutumatu) taastrükk, mulje, impressioon; mulje kellestki või millestki, selle vahetul mõjul tekkinud üldine ettekujutus teadvuses; sellest johtuv vaistlik eritlematu arusaam arvamus jne.; vaistlik arusaam; vaistu jälg, aisti jälg, taju jälg.

Sensiibel: tundlik, tundeõrn; hell; õrnatundeline (VL).

Sensiiblus: tundeõrnus, ülitundlikkus (VL).

Sensitiviness: tundlikkus (millegi suhtes); ülitundlikkus, tundeõrnus, -hellus, sensitiivsus (J. Silvet); tajuerk tundlikkus; tajuerksus (AP).

Sensoorne: meeltesse või tajumisse puutuv (VL).

Sensory: aistingu-, aistmis-, tunde(keele)-, sensoorne, sensoor-; sensory cell: meelerakk, tajurakk, sensoorne rakk; sensory organs: anat meeleelundid (J. Silvet).

Sensuous: aistinguline, meeleline, meeletajumuslik; (tunde)meeli (või ilumeelt) rahuldav, (meeleliselt) kaunis; ka sensuaalne, meelas (=sensuaal) (J. Silvet); võib olla kahesugune: a) erutus, erutav, kui tunne mida laps tunneb iseenda kehas objekti suhtes, alge lapselt; b) aim aimatud, tunne mida objekt lapses esile kutsub, alge objektilt.

Sensuousness: Vt. F. Tustin, Autistic children, lk. 86.

Sensous image: aistinguline kujutelm (W. Bion).

Sentinent: aistiv, aistimisvõimeline, meeleliste ärrituste suhtes tundlik, sensiibel (J. Silvet).

Sentinence: aistivus, aistimisvõime, tundlikkus, sensiiblus (J. Silvet).

Seos: lõim – kangas, kuduma (A. Saareste, 1:123), kanga aluslõng, alusjoon (samas, 1:133), kanga põhilõng, kanga pikkuse suunas asenev lõng (samas, 1:948), kanga kudumiseks loodav ehk kääritav põhilõng (samas, 2:306) (AP&MS); side (samas, 1:191), (sisemine) side, ühendus, kokkukuuluvus (samas, 4:820):Lisaks veel: lõimkond – kild, kamp (samas, 4:829); lõimele heitma – end siduma, kellegiga sidemeid sõlmima, nõustuma (Wd) (samas, 4:826), nõustuma (samas, 4:839); oma lõimele – ta tahtis mind oma lõimele, „ oma nõusse saada, enda poole võita“ (Wd) (samas, 4:839).

Separatsioon: eraldamine (loid), eraldumine (toimekas), lahutamine, lahutumine, irdumine; lapse vabastumise protsess oma vanemaist (J. Kangur, tõlkija, W. Stekel, 1939); „ega ühess kast ei kasva“ (lapse hellitamisest) (Kodavere ida maakeel, EMS II-8 lk. 558). Vt. eraldumine.

Setting: panemine, asetamine, seadmine, sättimine, jne. (vt. sõna set I, 1.) (muusikaline) seade; dekoratsioon; lavastus; ümbruskond, taust, tagapõhi, foon; (kalliskivi) raamistis; teh tardumine, hangumine; vajumine; loojumine (J. Silvet); meelesõõlamise sättimine (NB sättima pärineb alamsaksa keelest, P. Ariste); sätestu (Eesti Keele Sõnaraamat); säädmine, „on nii sätitud“ (Saareste, 4:918), korraldavalt seadma, panema, hoolega korraldama (samas, 2:72), seadma, korraldama (samas, 3:53); meelesõõlamise korraldus või korraldamine, meelesõõlamise paika seadmine (AP).

Siblings: vennad-õed, veljed-sõsarad.

Sibling rivality: vennad-õed, vennaksed-õeksed, velled (veljed)-sõsarad, vastaspüüdlus.

Sihilik: meelevaldne, õiglusetu (A. Saareste).

Siirdeasi ja siirdeilming: vt. transitional object and transitional phenomenon.

Sisemine reaalsus: tõelisus (AP&MS), tõelikkus (R. Taba).

Sisesekretsioon: verenäärmed (K. Lellep).

Skisofreenia: varane nõdrameelsus või nõdramõistuslikkus (K. Lellep).

Skisoidne: lõhustunud hingeeluga (K. Lellep).

Slips of the tongue: sõnavääratus.

Sobimatu: sündmatu (R. Taba).

Solvang: haavus (F. Tuglas).

Somiit: 1. (selgroogsete lootel) ürglüli, alglüli; 2. kehalüli (lülijalgsetel); (VL2012).

Somites: somiit, kehalüli (J. Silvet); (W. Bioni teoorias neli sisemist objekti).

Somnambulism: uneskõndimine, https://medical-dictionary.thefreedictionary.com/somnambulism , Vt. vililambulism.

Soolenärvisüsteem ehk enteraalne närvisüsteem: Vegetatiivse närvisüsteem jaotub kolmeks: sümpaatiline e. torakolumbaalne süsteem, mis algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist, parasümpaatiline ehk kraniosakraalne süsteem, mis saab alguse ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest ja soolenärvisüsteem ehk enteraalne närvisüsteem, mis on mao ja sooletrakti eriline närvisüsteem ning funktsioneerib riipumatult seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustustest. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid.

Sotsiaalpsühholoogia: olmepsühholoogia (V. Vahing).

Spetsialist: (pr specialiste ˂ ld specialis eriline) eriteadlane, asjatundja mingil alal; mingit liiki tööga kui kutsealaga tegelev inimene (VL2012).

Splitting/split: meele lõhestumine (loid) ja meele lõhestamine (toimekas), killustumine ja killustamine, meele lagunemine osadeks; ka eralduma ja eraldama; lõhustunud meelelaad või alge; inimese olemuse põhijoon võib olla lõhestunud meelelaad või alge (K. Lellep). (Vt. lõhestumine). Vt. dissotsiatsiooni ja lõhestamine.

Spontaanne: (ld. spontaneus˂sponte iseenesest) iseeneslik; isetekkiv, loomulikult, sundimatult esiletulev, vahetu (VL).

Spontaneus: spontaanne, isetekkiv; iseeneslik, sundimatu (J. Silvet).

Staatiline: rahu- või tasakaaluseisundis olev, paigalseisev, arenguta (VL).

Stigmatisatsioon: (˂keskl stigmatizare märki tekitama ˂ kr stigma) 1. AJ orjade või kurjategijate märgistamine põletusmärgiga; 2. RELIG Kristuse haavadega sarnanevate haavandite tekkimine usklikel; 3. MED veritsevate haavandite jms psühhogeensete nähtude ilmnemine inimesel, (VL2012).

Stigmatiseerima: häbimärgistama (A. Kidron).

Stiimul: ( ld stimulus astel; teravaotsaline kepp (loomade või orjade ergutamiseks), ajendav põhjus, tegevusele virgutav mõjur, tõukejõud (VL2012); aje, ajend, ajendatud; motiiv; põhjus, põhistama, (ergutis, virgutis, ärritus, kihutus, tõuge). Midagi tõelisusest ehk meeleilmast ajena või tegelikkusest ehk välisest reaalsusest ajendina, võib ergud üles äratada, keha ja meele virgeks teha. Võrdle ka motiiv(vt), kus stiimul tundub enam kehalisem motiiv enam meelelisem liikuma panev jõud, kuid mööndusena „inimese käitumist mõjutav jõud,“ (VL2012 motivaator). Lisaks siis veel käitumis-kognitiivne vaatenurk. Nägemus ilmselt pärit Freudi inimese mehhaanilisest käsitlusviisist ja saanud lisa käitumis-kognitiivsest teadmisest. Mis aga paneb inimese erutusest värisema, ihast põlema ja himust oigama. Vt aje, ajend, ajendama, ajenduma.

Stimulate: ergutama, ergastama, virgutama, stimuleerima (millekski) (J. Silvet); ergutama, virgutama (VL).

Stimulation: ergutus, ergastus, virgutus, stimulatsioon, stimuleerimine (J. Silvet).

Stimulatsioon: ergutamine, virgutamine (VL2012).

Struktuur: koetis, isiksuse koetis (AP&MS); koekas – Iisaku murdes selgesti eralduva koega (Idamurde sõnaraamat, lk. 52); (ld structura ehitus, ehitamine, korraldamine) koetis, (sise)ehitus; süsteemi elementide korrastatud kogum, nende vastastikune asetus ja seos (VL)..

Strukturaalne teooria: Koetisteooria, (vt. topograafiline teooria), (AP).

Struktureerima: koetama, koega varustama, ehitama (A. Saareste, 1:284); koetama – seadma, katsuma, püüdma (vt. katsuma ja tegema) (A. Saareste, 3:54); ümberkorraldamine (K. Holtzmeyer); koetama – tekitama, ilmale tooma, looma (Wd) (A. Saareste, 3:1274).

Subjekt: tegevuse kandja, isik.

Subjektiivsus: isiklikkus, üksikisiku vaatepunktist lähtumine.

Sublimatsioon: peenendus[6] (A. Elango); (keskladina sublimatio ülestõstmine, ülendamine), (ladina sublimare üles tõstma, ühendama) (VL)[7]; õilistamine, ülendamine (A); õilistama – suursugustama; ilusaks õilseks, kaunimaks tegema (G. Ploss…); tooruse- ja hävitamistungi muutmine teo- ja loomustungiks (J. Kangur).

Sublimeeritud materjal: õilne (kaunis, suursugune) aines (G. Ploss…).

Sugestioon: (ld suggestio ˂ suggerere sisendama) PSÜHH sisendus, mõtlemise ja tahte ülitugev psüühiline mõjustamine (rakendatakse peamiselt psühhoteraapias) (VL2012).

Sugri-mugri: merja juurtega ugri tõugu rahvad (AP&MS), (kasutanud veel Jüri Pino, Toomas Paul).

Suhe: vahekord, suhtumismõnu (R. Lattik).

Sundkäitumine: sundilmelised avaldused (J. Kangur).

Superego: ülemina (AP&MS, H. Krull, I. Tõnisson); ülimmina, ülemmina; ülimina (R. Taba, A. Elango, R. Lattik, J. Allik, A. Lill, K. Läänemets, U. Masing, J. Assmann, M. Ollisaar, A. Leete); minust üle (R. Taba). Vt. id ja ego).

Superviisor: järelvaataja, ülevaataja (M. Raadik).

Suppression: maha- või allasurumine, summutamine; tagasihoidmine; (faktide) maha või surnuksvaikimine; lõputegemine, keelustamine; (tekstiosa) väljajätmine; med supression, lakkamine, peetus, pärssimine, pärssumine; info eemaldus (nt nullieemaldus) (J. Silvet); allasurumine (A. Jüriloo); supression, allasurumine, piiramine, tõkestamine; piirang, tõke. Psühhoanalüüsis kaitsemehhanism, mille abil tõrjutakse, emotsionaalsed konfliktid, häirivad tunded või probleemid teadvusest välja ning see on teadlik tegevus (mitte nagu repressiooni (repressioon) korral) (Psühh. Sõnastik, 2016). Vt. allasurumine.

Supressioon: (ld suppressio ˂ ld supprimere alla suruma) allasurumine, lämmatamine; MED pärssimine; peetus, pärssumine (VL2012).

Sustainable: säästev, säästlik, jätkusuutlik, püsiv (J. Silvet); kestlik, elujõuline (EKIKN).

Südametunnistus: endateadvus (U. Masing), sisetunne (J. Silvet), siseteadvus, siseteadmine; omatunne (V. Grünthal-Ridala).

Sümbioos: kahe inimese mõlemat rahuldav sõltuvuslik kooselu, (sulawad teineteize sisse, Wiedemann, 1088); tulukooslus (biol); tihedalt koos; hästi segunenud mass.

Sümbol: võrdkuju (J. Põldmäe, P. Olesk, F. Tuglas); võrdkuju – allegooria, piltkuju, sümbol, tähendussõna, mõistupilt (4:620) (F. Tuglas); võrdlema (4:871), (A. Saareste).

Sümboolselt: võrdkujuliselt (F. Tuglas).

Sümboolsus: võrdkujulisus (F. Tuglas).

Sümboliseerima: –võrdkujustama (varasem, pildiline, aluseks sarnasus); –võrdkujutama (hilisem, sõnaline, aluseks võrdsus). (Vt. F. Tustin, Autistic states in children, lk. 136).

Sümptom: näht (A. Saareste, 3:27), veel – nähtav, esile tulev, üksikkuju, esiletulev tunnus; haigustunnus. (vt. ka oire); tunnis, tundemärk (G. Ploss…).

Sünonüüm: (kr synonymos samanimeline ˂ sün + onoma nimi) teisendsõna, häälikuliselt erinev , kuid tähenduselt samane või lähedane sõna (VL).

Süntees: ühendamine, liitmine, algosade ühendamine; terviku koostamine (VL2000).

Süstol: südamekoone, (vt. ka diastol), (A. Grenzstein).

Symbol: sümbol, võrdkuju (J. Põldmäe, P. Olesk).

Sõgesikumäng: (O. Loorits).

Sõltumatus: ära rippuma (J.V. Veski); Selle aluseks oli rahvakeelne sõna sõltus, mis märgib paela või nööri kinnisidumiseks (riiete külge) ning trippi. Kuuesõltus ripub küll, aga ära ei kuku. Siit saigi J. V. Veski tuletised sõltuma, sõltumine, sõltumatu, sõltuvus, sõltlane.

Sõltuvus: „Suguiha wägewas sunnis seisab mehe nõtrus naese vastu.“ (Schöneberger…lk, 12).

Sõltuvus (lapse): uinuajad (J. Hurt).

 

T

Tahe: tahtmus (K. Ramul).

Tahte võimlemine: raskuste ületamine lapse elus (J. Kangur).

Taipamine: „Anna aega arvata, küll siis mõistan mõtelda.“ Halliste, Eesti vanasõnad I, lk.92.

Talioon: enesekaristuse seadus (J. Kangur)

Teadmine: läänemeresoome sõna teadma (> teadja) on etümoloogiliselt pärit noomenist tee (M. Arukask). Teed leidma, segadusest selgust otsima, sihti leidma (AP).

Teadmus: teadmised millegi kohta kogumina; (üksik)teadmine. Kogemuslik, meeleline teadmus. Abstraktne, konkreetne teadmus; „müütiline teadmus“ (A. Leete); taju : taju : taju ‘esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu’● soome taju ‘teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip’, karjala taju ‘arusaamine’, ? saami doadjit ‘katki murda’, ? komi tujni̮ ‘kõlbama, sobima’, ? handi tij- ‘kõlbama, sobima’, ? mansi taj- ‘kõlbama, sobima’, ? neenetsi tujoʔ- ‘kummardama, palvetama’, ? kamassi tajlō- ‘katki murdma, lõhkuma’. Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt ‘teadvus, meelemärkus’. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu ‘tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus’. Vt ka taid, taim ja taipama: vaim : vaimu : vaimu ‘kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale; üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades’ ● soome vaimo ‘abielunaine’; van ‘naine’, saami váibmu ‘süda’, ersa ojme ‘hing; hingamine’, mokša vajmä ‘hing; hingamine’, Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vaim ‘vaim’ (Etümoloogia sõnaraamatu laiendatud otsing ilmavõrgus).

Teadvus: meele teadlik(um) osa, meele teadvusel olev osa, meelemärkusel või meelemõistusel (märk võrdub mõistus), meelemärkamine (G. Tšelpanov); meelemärkus, meel (3:1236), ärkama – teadvusele tulema, meelemärkusele tulema, meelemärkusel olema, märkama – teadvusel olema (3:1237) (A. Saareste). (vt. alateadvus, eelteadvus); „Mu meelemärkus kustus.“ (E. Vilde); „…Meelemärkusele jõudmisest peale pole muud teha kui ennast kaitsta…(F. Tuglas, I, lk.198); „ei pane viha tähele“ – ei teadvusta; iseteadvus = iseteadev, oma tähtsuses veendunud, oma väärtust tundev või seda tunda andev (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat); „Nüüd tuli märkus pähe.“ (E. Peterson-Särgava); „Tulin märkusele ja vaatasin…“ (O. Jõgi); teadvus (I. Tõnisson); teadvustatud soov.

Tegelikkus: tõetruu ümbritsevas maailmas, reaalsuses, (vt. tõelisus) (A&M); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/toelisus-tegelikkus-inner-external-reality/ .

Teineteise: kui on kaks inimest; üksteise: kui on rohkem inimesi suhtlemas omavahel.

Tendents: sihind, sihtimine (millelegi), ka sihilikkus (K. Holtzmeyer); suunitlus, püüe või kallak millegi poole, teadlik kavatsus; kallak, sihilikkus (VL).

Termin: tähissõna (AP&MS), tähtsõna, märksõna (P. Ilmet); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/term-tahissona/ .

Terror: vägivald, mis seostub võimu taotlemise või säilitamisega (VL2000).

Tingimus: nõue.

Tohmanlikkus: rumalus (O. Loorits, 1955).

Tolerants: sallimine.

Topograafiline teooria: kaardistatud meele teooria, (vt. strukturaalne teooria), (AP).

-alateadvus: teadvusetus, teadvusetu meele osa, teadvusetu meel, meelemärkusetu või meelemõistusetu meel (meele osa);

-eelteadvus: eelteadvus, eelteadvusel olev meele osa, eelteadvuslik meel, uimusmeel;

-teadvus: teadvus teadvusel olev meele osa, teadvusel meel.

Totalitaarne: täielikult allutatud, kõikehaarav allutus.

Traditsioon: põliseks tavaks muutunud tegevus, tava kui tavapärane tegevus (P. Silla); (ld trditio ˂ tradere üle või edasi andma) pärimus, põlvestpõlve edasi antu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus (VL)..

Tragik: traagika, kurblootus (J. Põldmäe, P. Olesk).

Transference: ülekanne (R. Taba).

Transformatsioon: muundumine; ümberkujundus, teisendus, teisendamine (J. Silvet); muundamine, ümberkujundamine, teisendamine; muundumine, teisenemine (VL). Vt. modifikatsioon.

Transitional object: siirdeasi (AP). Vt. object).

Transitional phenomena: siirdeilming (A). (vt. phenomenon).

Trauma: meelehaav, haav meeles (AP), hingeline haav või haav hinges (trauma, kreeka keeles haav), (A. Elango); haavatus (MS); haavus (solvang) (F. Tuglas, I, lk. 290).

Traumeerib: mõrastab, …psüühiliselt rebestab, kuigi algul tuimestab…(T. Kirss).

Treatment: tervistamine, sõnumine (A. Saareste), kohtlemine, käsitlemine.

Triangular: kolmepoolne (J. Silvet).

Triangular model: kolmikmuster või kolmepoolne muster (AP).

Triangular space: kolmepoolne meeleruum (AP).

Triune: kolmainus (aju näiteks), (vt oidipaalne); kolmasus; kolmainsus (U. Masing).

Trots: kius (saksa keelest) (P. Ariste).

Troost, trööst: lohutus (saksa keelest) (P. Ariste).

Truu: ustav (saksa keelest) (P. Ariste).

Truudus: „Me ei ole sündinud truudusele. Truudus on igapäevase võitluse vili. (Stekel, 1937, lk. 41) (J. Kangur).

Trööstima: lohutama (saksa keelest) (P. Ariste).

Trööstlik: lohutav (saksa keelest) (P. Ariste).

Tsirkulaarne: ringlev; keerlev (K. Lellep).

 

Tundeelu: hingeelu (J. Kangur).

Tung: seksuaalne tung (?) kihu – sisemine tung, (Saareste), agressiivne tung (?) aje; Kõhuhimu – lihahimu; Südamehimu – soov; Joomahimu – janu (vt. põhjus); himu, iha; erogeen (R. Taba); elupinevus (K. Lellep), kihu, kihu soovid (R. Lattik), (vt. aje); motiiv, ajend, tõukav liikuma panev põhjus, tõugend (A. Saareste, 3:335); kihunema – ilmuma (Wd), tekkima (A. Saareste 3:1277); sugusund (C. Retau); sigitung, suguiha, sugutung, sugutustung (avaldub „…kui sugulise ühenduse ihaldus ja kui järeltuleva soo ihaldus“ (M. v. Gruber, lk. 45); suguiha (F. Schöneberger…); dedumestsents (?): inimese suguelus valitsev tung ühtimiseks (I. Bloch…); kehalise aja ehk instinkti esindus meeles (AP); kehast lähtuv nõue meeles, vajaduse rahuldamiseks (V. Tsolas); sigitamistung, elatumistung, võimutung, loomingutung, hävituskirg (O. Loorits, 1953. lk.37).

Tung: agressiivne tung: vägivald (AP).

Tung: seksuaalne tung: idujõud (AP).

Tunnetus: äratundmine.

Tõelisus: tõetruu meeles, (vt. tegelikkus) (A&M) (M. Arukask); „Tõelisus ehk meelesisene reaalsus on iseäralik olemise viis.“ (S. Freud); omailm (V.S. Maiste); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/toelisus-tegelikkus-inner-external-reality/ ; kasutakse ka välise reaalsuse tähistamiseks (A. Kurfeldt).

Tõenäo(li)sus, plausibility: usutavus, vastuvõetavas; Tõenäosus ja tõenäolisus kui kaks erinevat tõe tajumise viisi. Usutavuses seostub tõde vastuvõtmisel uskumisega, vastuvõetavuse korral toimub meeless valik, et mida saab sisse võtta ja seedida ning mida mitte ei saa.

Tähendus: otsene (keel) või ülekantud (pildiline) tähendus, (sõnade, teose, liiklusmärgi tähendus).

Täpsus: karvapealsus, täpipealsus.

Tühiasi: tühi-tähi, pisiasi.

Tühine ettekääne: tuulepeksmine (J. Kangur).

 

U

Uim: uimane olek; pööritus (J. Aavik); uimane, (pool) teadvusetu olek (A. Saareste 3:1238); joobumus, joovastus, hurm; joove, joobnud olek (allikas ?); kas sõna võiks kirjeldada eelteadvuse teatud seisundit?).

Uncanny: sünk (tume, kole), synge (J. Aavik); võigas.

Uncertain: kindlusetu, ebakindel (milleski of); heitlik, muutlik, ebamäärane, lähemalt määramatu, teadmatu (J. Silvet).

Uncertainty: kindlusetus, ebakindlus; ebamäärasus, teadmatus, määramatus (J. Silvet).

Unelus: unielu, unielus (O. Loorits).

Unenägu: ulm.

Unenägude analüüs: unenägude tõlgitsemine (K. Holtzmeyer).

Unetöö neli võtet: tihendamine, nihkumine, piltlik väljendus, sümbolid (K. Holtzmeyer).

Universaalne: (ld universalis ˂ universus kogu, üldine) üld-, üldine, kõikehaarav, universaal-; pilt teadmistelt, oskustelt , võimetelt mitmekülgne (VL); üldinimlik (U. Masing); kultuuride ja rahvuste kohta – kultuuriülene, rahvuseülene.

Uskuma: (vepsa keeles) rinnapiima imema (U. Masing).

 

V

 

Vabad assotsiatsioonid: mõttepahvak, pahvak meeles, meeleturgutus (A); vabad sähvmõtted (K. Holtzmeyer); loe lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/freie-assoziation-free-association-method-rule-free-association-meeleturgutus/ .

Vaikus: vakatamisvõimalus (J. Undusk); Stillschweigen – vaikvaikimine (A. Liimets)

Vaimuhaiguse tunnused: hinge kidurus ja vaimline põdurus (J. Luiga).

Vajadus: tarve (J. Kangur).

Vaimuseisund: miski, mis jääb mõtte ja tunde vahele (V. Mikita).

Variant: võimalus (P. Silla).

Vastupanu: tõrksus, tõrges, tõrkjas (AP).

Vegetatiivne talitlus: organismi võime toitaineid keemiliselt ümber töötada, neid organismis säilitada ja kasutamata jäänud või ära tarvitatud aineid organismist välja heita (K. Lellep, lk. 44).

Vernacular: 1. kodu- või pärismaine, kohalik (eriti keele kohta); rahvakeelne; kohalikus stiilis (majade kohta); 2.kohalik keel või murre, rahvakeel; (mingi klassi või kihi) erikeel, argoo; kohalik elamuarhitektuur (J. Silvet).

Vernakulaarne: kohalik, kohalikus stiilis; kodumaine, pärismaine.

Vernakulaarsus: on mõiste, mis on folkloristikasse ja usundiuurimisse tulnud 1995. aasta paiku ameerika folkloristi Leonard Primiano tööga. See tähendab uskumist, elamist, tegutsemist sellisena nagu inimene seda tegelikult igapäevaelus teeb – individuaalselt, väljaspool doktriini, mõne autoriteedi, õpetuse kanoonilist kanalit või sellest mõnevõrra sõltumatult – nagu tegelikus elus pigem on. See, millega just folkloristika ennekõike tegeleb.

Vicious circle: paheline ring (M. Heina).

Vigilambulism: somnambulismi seisund ärkvel olles; vanem mõiste mis viitab teadvusetule toimimisele ümbritsevas keskkonnas, automaatse tegevuse toel (H. Ellis), https://medical-dictionary.thefreedictionary.com/vigilambulism Vt. somnambulism.

Viha: pahameel (G. Tšelpanov).

Viisnurk: viiskand.

Virges (virge): virge, ärkvel olev, mitte unine; ergas (F. Tuglas).

Violence: vägivald; vägivaldsus, ägedus (J. Silvet) (vt. agressioon).

Visuaalne: silmaga nähtav (P. Silla).

Visualiseerima: (pr visualiser ˂ ingl visualize ˂ visuaalne) tajutavaid nägemuspilte esitama, nägemisaistingutena esitama (VL2012).

Void: tühi; 1. (lepingu jms kohta)maksvusetu, kehtetu; 2.tühik, tühimik, lünk, tühjus, tühi koht (er pilt); 3. tühistama, kehtestuks tunnistama, annulleerima; haruld tühjendama ( er keha väljaheidetest); van tühjaks tegema, tühjaks jätma (kohta) (J. Silvet).

Voimalla soomek: jõuga, kui võin siis on ka jõud, keeld võtab jõu (AP).

Võime: and (J. Hurt).

Võimekus: tublidus (M. v. Gruber).

Võltsuudis: uduketramine (Aro Velmet, Rain Kooli eeskujul, Sirp,27.01.17).

Võrdselt: ühe suu tasa (ära süüakse…) O. Luts.

Võrdsus: üheväärsus (M. Laosson).

Võitlus: Soomeugrilase võitlus ei ole teiste vastu või teiste hävitamiseks. Soomeugrilase kui metsa ja põhja rahva elu ise on väga ränk ja raske võitlus, elu on võitlus. Soomeugrilase võitlust on tiivustanud mitte võimu- vaid loomingutung. (O. Loorits).

Võõranduma: võõranema, võõrastuma (lapse kohta võõristama) või võõrduma (U. Masing).

Vägivald: elujõud O. Loorits elujõud, siit – agressioon – kuri vägivald; kuri mure, kurjad mõtted, siis mured ja mõtted seoses kurja vägivalla, mitte elujõuga (J. Kangur).

Välimine reaalsus: tegelikkus (AP&MS, T. Hennoste), välisilm, realiteet (R. Taba); nägelik – tegeliku vastand (J. Aavik).

Väljakutse: võimalus (P. Silla).

Väljatõrjumine: vt. repressioon.

Väärkoheldud laps: võõriti koheldud laps (J. Kangur).

 

W

Workshop: õpikoda (EKIKN); (arutlus) ring, seminar, (töö)kursus, talgud, lühikursus, õpikoda (J. Silvet).

 

Õ

Õhinapõhine tegutsemine: askelduste olulisuse esiletooja (P. Silla).

 

Ä

Ö

Ü

Ülekanne: kellegi vastu suunatud tundmuste väljakallamine mõne teise isiku poolt, tungide mahalaadimine äravoolamise teel (R. Taba), (vt. transference); tundesiire.

Ütlema: suhu ja silma ütlema (A. Saareste, 2:1319).

 

Koostaja/koguja Ants Parktal 30. juuli 2019

 

[1] Vt. lisaks: Soome PA seltsi sõnastik; Eesti psühholoogia sõnastik eesti-inglise-vene; PA terms and concepts.

[2] Oodatu ja oodatav: Bion eristab neid mõisteid järgmiselt. Mõiste oodatu seostub mõtlemise arenemise kirjeldamisega (liikumine Võrgustiku tarimise väljal, rida D). Mõiste oodatav seostub mõtlemise liikumisega paranoilis-skisoidse positsiooni ja depressiivse positsiooni vahelisel liikumisväljal (Võrgustikul veerg 3 (ülestähendamine) ja veerg 4 (tähelepanu ja märkamine, kus avanevad teed uute põhiosiste sidususte juurde)). (R. Vermote, 2019, lk. 113).

[3] Projektiivses identifikatsioonis on vaja eristada eesti keeles sõnu kahe erineva nähtuse kohta. Esimene: Melanie Klein näeb PI nähtust kui tõrjeviisi ehk psühholoogilist kaitset. Seega PI kui nähtus, mis kaitseb inimest talumatu eest. Teine: Wilfred Bion näeb PI nähtust kui suhtlemist, kus beeta-osised saavad lapse poolt pandud ema sisse, kus siis need osised ema hea rinna poolt saavad ära seeditud ja mürgisusest vabastatud. PI kui toimekas ja sisukas nähtus, mis iseloomustab kaha inimese koosolemises toimuvat. Hetkel on siinses tekstis eristus, mis vajab põhjalikumat tööd veel tegemata.

[4] Jälgama̴̴̴̴̴ ̴ jälgema – jälgi jätma. Vana Kannel VIII Jõhvi ja Iisaku regilaulud. Toim. Ü. Tedre, Tartu: Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond, Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvalaulu Arhiiv.

[5] Vaata projektiivset identifikatsiooni patuoina teema valguses antiikses ajaloos ja –kirjanduses. Oinas, F. (1999) Naise eneseohverdamise probleem ja Anton Hansen Tammsaare „Juudit.“ Tuul heidab magama. Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk. 25-40.

[6] Peenendus ei sobi kuna Bion kirjeldab varajase meele mõtlemisvõimet (vt. Clinical lectures on Klein and Bion, p. 91).

[7] Vaja mõelda protsessi ehk kulgemise olemusele. Idujõud suunatakse ühelt objektilt, huvilt, tegevuselt teisele, kogukonna poolt sobivaks peetule.