Urszene : tungiteater

Urszene – Primal scene: tungiteater ja/või tungiloomus.

1.Saksa keelne mõiste: Urszene. Inglise keelne mõiste: primal scene.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: ürgstseen (Jüriloo, 1994).
3. Tõlge Silveti (2009) eesti-inglise sõnaraamatu järgi:

–primal: põhiline, põhi-, ürg-; põhilise tähtsusega;

–scene: stseen, näitelava; tegevuspaik; etteaste, lavapilt, stseen; vaatepilt, vaade; näitesein, kuliss; teatraalne (või ärritatud) esinemine, sündsusetu sõnavahetus.

4. Pakume eesti keelseks mõisteks: tungiteater ja/või tungiloomus.
5. Põhjendused[1]: Urszene ehk primal scene tähistab psühhoanalüütilises mõtlemises lapsepõlve üldlevinud kujutlust vanemate seksuaalvahekorrast, kusjuures taoline kujutlus sai Freudi arvates tuleneda tegeliku sündmuse tunnistajaks olemisest või põhineda üksnes fantaasiatele. Otsetõlge (ürgstseen) ei peegelda meie arvates nähtuse sisu, seetõttu esitame lühidalt omapoolse mõttekäigu. Tegemist on nähtusega, kus laps teadvustab oma meeles vanemate seksuaalvahekorra kui osa oidipaalsest olukorrast. Seksuaalsus on omane lapsele varasest east, seostudes iseenda, ema ja nendevahelise suhtega. Oidipaalne olukord, kuhu on kaasatud kolm inimest – laps – ema –isa, erineb oluliselt ema-lapse kahassuhtest[2]. Lapse meeles asendub ema-lapse suhtes tekkinud arusaam seksuaalsusest järk-järgult ema-isa vahelise seksuaalsuhtega, millest laps on välja jäetud. Oidipaalses olukorras näeb laps oma endist kahassuhte partnerit, ema, hoopis teisel viisil. Nende omavaheline suhe ja kujutlused sellest muutuvad. Varem vaid emaga seotud tungid, nii viha kui arm seostuvad nüüd nii isa kui ka ema-isa ehk mees-naine suhtega.

Tungiteatri teatri[3] pool tuleneb etenduses toimuvast: sõnatu askeldamine, avastamine, kombineerimine, loomine, lõhkumine, märatsemine, võitlus, pettumine, rõõmustamine ja ahastamine, kõik mis võib toimuda ka lapse meeles samal viisil. Seda kõike intensiivsete tunnete ajel ja saatel. Tungiteatris astuvad üles osatäitjad, seda teatavate kujutluslike stsenaariumide alusel, millest moodustuvad mitmesugused erinevad etendused. Osa nendest on kordusetendused. Taustajõuna toimetab lavastaja – leidlik meel. Vaataja olemasolus pole võimalik kahelda, selleks on laps oma uues ja ehmatavas osas, osalejast vaatlejaks ja küpsedes taas vaatlejast osalejaks, kuid nüüd juba teises kvaliteedis.

Tungiloomus seostub Oidipaalse olukorra sünnitava poolega. Uue, järgneva tekkimine, küpsemine ja koorumine ehk viljastumine ja sünd, millega mehe ja naise seksuaalvahekord seostub, tähistavad kokkuvõtlikult looduslikku loomisakti ning elukaart.

Tungi-loomuses sisalduvad sümboolselt kõik Eesti keele seletavas sõnaraamatus[4] leitavad tähendused.

1. iseloom A. inimese v. looma iseloom, loomulaad Tal on hea, halb, vaikne, pehme, rahutu, äge loomus. Hea, halva, vaikse, pehme, rahutu, ägeda loomusega inimene. Eestlase kinnine loomus. Põikpäisus on tal loomuses. Mu loomus tõrgub totrusi kaasa tegemast. Öeldakse, et harjumus on teine loomus. Ta on kummaline, vastuoluline loomus. *Selle jutuka ja sõbraliku tütarlapse eksalteeritus ja impulsiivsus justkui ei sobinud minu maavillase loomusega. L. Hainsalu. B. millegi iseloom, laad, eripära Skulptor peab arvestama materjali loomust. Liigutuste reflektoorne loomus. Liitsõnad: inimloomus.
2. silmuskudumi, näit. kinda alustus
3. noodatäis kalu; üks noodaveo kord; ka kalasaak üldse Saime mõne loomuse tõmmata, juba koorem kalu käes. Tuli nii rikkalik loomus, et võrgud katkesid. Püügilaevad annavad oma loomused baaslaevale üle. Paadid tulid rikkaliku loomusega randa. |‣ piltl *.. pähklid on viimane loomus sügise saakidest, mida mets annab. K. Põldmaa.

Tungi-loomuses ilmneb tungi loomus ehk iseloom[5] (teataval hetkel või arengu ajajärgul/tasemel). Loomus on millegi tulem ja ka alus millelegi järgmisele. Samuti saab väita, et tungi-loomus on mingite elementide koondamise viis ja vahend. Tungi-loomus pole mõiste sisu poolelt sama vaatemänguline kui tungiteater, vaid seostub pigem rituaalide, pärimuste ning uskumustega. Kultuurinähtusena viitab see meie rahva mingisugusele ühisosale, mis on kandunud põlvkonniti edasi.

Greeni (1975) ja Ogdeni (1989) arvates on isa juba enne beebi sündi ema silmades (psüühikas) mingil viisil kohal. Laps, kuigi ta märkab isa kohalolu, pole ise veel mõnda aega võimeline tõstma teda oma silmis loojapaari ühe poole seisusesse. Looja on olemas, aga teda ei saa sellena (tegelikuna) veel näha.

6. Autorid: mõisted sündisid Meelis Süti ja Ants Parktali ühistööna, kuid nende kahe mõiste ristiisaks on Meelis Sütt.
7. Viited

Green, A. (1975) The Analyst, symbolization, and absence in the analytid setting. (On changes in analytic practice and analytic experience). International Journal of Psycho-Analysis, 56:1-22

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Klein, M. (1975) Love, guilt and reparation and ohter Works 1921-1945. London: The Hogarth Press and The Institute of Psycho-Analysis

Ogden, T. (1989) The Primitive Edge of Experience. London: Karnac

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

28. mai 2015.a.

[1] Kuna märgitud nähtus on oma olemuselt keerukas ja mitmetahuline siis otsetõlge sõnadest ei oleks piisav. Pikemalt valitud eesti keelsest vastetest vt. Meelis Sütt ja Ants Parktal (2015) „Mõtisklusi psühhoanalüüsi eestindamisest.“ Akadeemia, 7, 1236-1255.

[2] Ing. k. dyadic relationship

[3] Ka Melanie Klein (1975, pp. 115) kirjeldab ürgstseeni kui teatrit, kus võib pealt vaadata vanemate vahekorda, kus vanemad võivad esineda erinevates osades ning kus võib kogeda toimuvat kõrvaltvaatajana.

[4] http://www.keeleveeb.ee/

[5] Bioloog Fred Jüssi eristab loomust iseloomust järgmiselt: „Iselomu saab aga loomust ei saa muuta.“ Vikerraadio, 20.06.2017, Ööülikool, Bioloog Fred Jüssi „Loodus tehiskeskkonnas.“