Pre-conception : oodatu, preconception : oodatav

Pre-conception[1]: oodatu. Preconception: oodatav.

1.Inglise keelne mõiste: pre-conception ja preconception.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: Jüriloo (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat mõisteid ei seleta.

3. Tõlge Silveti (2009) Inglise-Eesti sõnaraamatu järgi on vaid ühele sõnale:

– preconception: ettemoodustatud kujutlus või mõiste; eelarvamus;

–conception: eostus, rasedus; kontseptsioon; mõtte (v. idee) tärkamine; mõte, idee; kujutlus, plaan; käsitlus (kunstiline, filosoofiline, jms.), käsitlusviis; vaadete süsteem:

–kontseptsioon, Võõrsõnade leksikon (2012) : (ld. Conception, concipere; kätte saama, aru saama, sõnades väljendama, viljastuma); 1. Käsitlusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan; 2. Tärganud mõte või idee; 3. füsiol. Viljastumine, eostumine, rasestumine (vastand: kontraseptsioon).

4. Pakume eestikeelseteks mõisteks: pre-conception: oodatu ja preconception: oodatav.

5. Põhjendused:  Mõiste kuulub Wilfred Bioni (1989) metapsühholoogia valdkonda. Bion tähistab sõnaga pre-conception meele ootust kellegi või millegi saabumiseks, kellegagi või millegagi kohtumiseks, kus mainitud „kes või mis“ seostub inimese vajaduste rahuldamisega. Oodatu tähendus vastab „muutuja“ või „tundmatu“ tähendusele matemaatilises loogikas ja matemaatikas. Oodatul on omadus, mida Immanuel Kant kirjeldab tühja mõttena. Tühja mõtet saab mõelda, aga mitte teada-tunda. Oodatu ja ilmunud nähtuse ühinemisel (kujundlikult: kinda ja käe suhe, kus käsi leiab sobiva kinda) ning ema või kellegi teise lähedase tariva[2] (containing) toime korral sünnivad lapse meelde[3] tähendused. Näiteks: sünnijärgselt on lapse oodatu ema rind, mille ilmudes laps hakkab rinda imema. Kui laps imeb himukalt rinda, siis täidab see rahuldusega ka ema poolt oodatut. Oodatu muutub seejärel nii lapse kui ema meeles arusaadavaks ja meeles käsitletavaks ning Bioni mõistes saab kehalist kogemist ja tekkinud tähendust nüüdsest nimetada oodatavaks. Oodatu on suunatud alul välismaailma. Hiljem, tänu tarivale suhtele ema ja lapse vahel, milles oodatu(d) on viljastunud oodatava(te)ks, seostuvad oodatu-oodatav nii välis- kui siseilmaga, moodustades kogemuse. Kui oodatu viljastumine toimub järjepidevalt, siis tekkinud kogemused mitmekesistuvad ning omandavad üha enam sümboolsemaid tähendusi. Teisisõnu meel areneb ja avardub. Meelesõõlamise ehk psühhoanalüütilises olukorras on samuti nii psühhoanalüütikul kui patsiendil oma oodatu-oodatav, mis kahassuhtes tarimise  (containing) tulemusena soodustavad kummagi meele arengut.

Uurides eestikeelset Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamatust (1994) sõna ootama (lk. 46-47), leidsime järgmist. Ootama: 1. kuskil mõnda aega viibima või kuhugi jääma, arvestades teatud aja möödumist; arvestama kunagi tulevikus kellegi või millegi saabumist või millegi toimumist (Noorik ootab last, titte, beebit, ehk on rase); 2. millelegi lootma, midagi eeldama, igatsema, soovima või kartma; 3. piltl. Kellegi jaoks valmis või teada olema, kellegi eest seisma. Ära ootama (lk. 47): nii kaua ootama, kuni miski toimub, keegi saabub vms. Oodatult (lk. 44): ootuspäraselt. Oode (lk. 44): 1. ootamine, ootus, (ära)ootamisseisund; 2. kerge eine (söögikordade vahele). Oodatavasti (lk. 44): arvatavasti, loodetavasti, tõenäoliselt. Oodatav (lk. 44): see või niisugune, keda või mida oodatakse. Oodatu (lk. 44): see, keda või mida  oodatakse või on oodatud.

Sobivaimateks sõnadeks valisime:  oodatu (pre-conception) ja oodatav (preconception), kusjuures oodatu on kui ürgne, tundmatu ja võimalik tajumus ning oodatav on teatav  tajumuse esindus, millele hakkab tekkima ja kinnistuma ähmane tähendus – see või niisugune, kes või mis on oodatav. Näiteks: lapse sünni järgselt on ema rind oodatu. Rind on midagi mida enne ei ole kogetud, kuid meeles on ema rind (veel tundmatuna) oodatud. Hilisem igatsus ema rinna järele seostub ootusega, mingite teadmise, kogemuste ja tunnetega ema rinnast koos imemise kui kehalise kogemuse ja rinnapiima kui viseraalse närvisüsteemi elamusega. Kehaline, viseraalne ja nende aistingute-aimuste kogemiste esindatus meeles loob ähmase tähenduse, mille alusel saame juba kõnelda oodatavast.

Uurides Eesti-Etümoloogia Sõnaraamatust (2012) sõna ootamine teistes sugri-mugri[4] keeltes, selgub, et tähendused on samalaadsed, kuid sölkupi keeles leiame vastetena ka – valvama, jälgima. Kuna sõna oodata tuleneb arvatavasti vana-uurali keele sõnast oda (muistne viske ja torkerelv), võime oletada sõna tähenduse muutumist järgmisel viisi: kaitsma, vahti pidama → valvama, jälgima → ootama. Keele areng peegeldab ilmselt ka inimese arengut nii reaalses maailmas kui samaaegseid muutusi meeles. Sõna tähendus on nende kulgudega seoses aja jooksul muutunud. Tähistades algselt kaitset välise maailma ohtude eest, millele on tarvis (valvsalt ja ootavalt) vastu seista[5], on tähendus arenenud sisemise maailma suunas, kus ohtu kujutavad peamiselt mitteteadvustatud hirmud või muud ähvardavad fantaasiaobjektid inimese meeles. Esiplaanile tõusevad uudishimu ja avastused meeles, mis toovad kaasa uue sündimise nii reaalses elus kui meelemaailmas.

6. Autorid: mõiste sündis Meelis Sütt’i ja Ants Parktali ühistööna, tähissõnade nimetajaks oli Ants Parktal.

7. Kasutatud kirjandus:

Bion, W. R. (1989) Learning from Experience (kindle version). London: Karnac

Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012) Toim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Sõnapered: http://www.eki.ee/dict/sp/index.cgi?Q=meel&F=M

Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamat. (1994), 4 köide, 1. vihik. Toimetajad, R. Karelson ja V. Kullus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.Eesti Keele Instituut

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8-9: 1757-1790; 2021-204

Keeleveeb. http://www.keeleveeb.ee/                                                                                                                                                                                         Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti    Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Võõrsõnade leksikon. (2012) Toim. T. Paet, Tallinn: Valgus

28. august, 2015.a./18. aprill, 2016.a.

[1] Bion (1989) teeb vahet kahel tähissõnal pre-conception ja preconception, kus pre-conception kirjeldab võimalikku, oodatud tajumust, seevastu preconception hõlmab endas juba teatavat tajumuse esindust, koos ähmase tähendusega..

[2] Tari, tarjad, punutud lava ehk „alus“ (Saareste, 1958, I:132), kui murdekeelne sõna Saare-, Muhu- ja Edela-Läänemaalt kirjeldab kujundlikult meeles toimuvat protsessi, milles ema tariv, lapse meelele alust rajav suhe loob tunnete ja tähenduste ühtepunumise abil aluse lapse meelele.

[3]Kasutame tähissõna meel psüühika sünonüümina. Leiame sõna sobiva olevat lähtuvalt rikkalikust ja sisukast tähendusväljast, mida meel endas hõlmab (vt. näiteks Eesti Etümoloogia-Sõnaraamat. (2012), Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamat. (1994), http://www.keeleveeb.ee/ ). Seni on teaduskeeles sõna meel kasutusel eelkõige aistingute-aimduste liigitamisel (kategoriseerimisel), kuid keeleliste tähenduste kohaselt oleks sobiv kasutada tähissõna võime (haistmisvõime, maitsmisvõime, jne.). Leiame, et tähissõna meel kasutamine kogu psüühika nimetamiseks on kohasem, sest meel tähendused, ühendid ja tuletised (vt. näit. Eesti Keele Sõnapered) peegeldavad eesti keeles kogu psüühika olemust, mitte vaid aistingute vastuvõtu ja eristamise liike.

[4] Soome-ugri rahvaid  tähistava soome-ugri asemel oleme võtnud kasutusele sõnaühendi sugri-mugri. Toetume ühelt poolt Uku Masingu poolt kasutatud soome-ugri rahvast tähistava tähissõnale sugri ning oleme liitnud sellele Haabsaare (Haabsaar, E. (2009) Soome-ugri saamine. Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon. Tallinn: Argo)  poolt kasutatud tähissõna mugri. Haabsaar näeb soome kasutamist ugrilaste tähissõnana „… igandina ajast kui üht rahvast peeti sugulasrahvaste hulgas ülimuslikuks ja kõiki teisi nimetati tema järgi.“ (lk. 10). Seevastu tuletab Haabsaar tähissõna merja merjalastest, rahvast, kes kunagi moodustas soome rahva tuumikosa ning loob ajaloolises plaanis küllalt täpse tähendusvälja asendamaks tähissõna soome. Täpne tähissõna Haabsaare meelest oleks merja-ugri, kuid ilmselt on hetkel mõistlik kasutada nn. ülemineku väljendusviisi.

[5] Oluline on märgata, et selles mõtteviisis pole ohuks mitte oodatav rind, vaid rind (vrdl. oda) on kaitseks nälja ja teiste „ohustavate“ tunnete eest.