Versagung. Frustration. Rahulolematus ja nurjamine/nurjumine.

Versagung. Frustration. Rahulolematus ja nurjamine/nurjumine.

1.Saksa keelne mõiste: Versagung. Inglise keelne mõiste: Frustration.

2. Eesti keeles seni kasutatav mõiste: frustratsioon (Jüriloo, 1994).
3. Tõlge Kibbermann, E.,Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-eesti sõnaraamatu järgi:

Versagen: 1. keeldumine, tagasilükkamine, äraütlemine; 2. keelamine, Ilmajätmine; loobumine; 3. streikimine, tõrkumine; avarii; 4. mittetoimetulek, läbikukkumine.

4. Tõlge Silveti (2009) Inglise-eesti sõnaraamatu järgi:

–frustration: nurjamine, nurjaajamine; (lootuste nurjumine), nurjaminek; pettumus; psühh frustratsioon.

5. Pakume eesti keelseks mõisteks: frustratsioon kui nähtus rahulolematus ja frustratsioon kui meeles toimuv kulgemine nurjumine/nurjamine.
6. Põhjendused: Saksa keeles seostub tähendus ilmajäämise, vastupanu ja ebaõnnestumisega. Inglise keel toob lisaks pettumuse. Võõrsõnade leksikon lisab (2012) (pr frustration ˂ ld frustratio eksitus, pettumus) psühh psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sundkatkestamisel enne eesmärgi saavutamist. Jüriloo (1994) sõnaraamatu seletus on järgmine: „Frustratsioon – inimese seisund siis, kui talle keelatakse või kui ta iseendale keelab oma instinktiivsete impulsside rahuldamise.“ Psühholoogia sõnastik, Inglise – eesti – inglise (2016, lk.59) lisab: „Frustratsioon – sundkatkestusping , pettumus. Meeldiva, potentsiaalselt kasuliku tegevuse lõpetamine või selle tegevuse ärahoidmise tagajärjel tekkib emotsionaalne reaktsioon.“ Sõnastikus mainitakse ka frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi: „Oletus, et frustratsioon viib alati agressioonini ja agressioon viitab frustratsiooni olemasolule.“ Hüpotees lisab frustratsioonile vägivalla ehk agressiooni. Kas nimetatud hüpotees ka sugri-mugri kultuurile omane on vajab lähemat tulevikus uurimist. Bioni (Lopez-Corvo, 2005, pp. 108) teooria, mis avab nähtuse olemust meele osas sügavamalt, seostab frustratsiooni puudusega (absence): olukorraga, kus oodatuga (pre-conception) viljastatud suvaline soov (näiteks soov ema rinna järele) ei saa rahuldatud, mistõttu tekib lapsel vaevav puuduse tunne.

Frustratsiooni võime vaadelda ka neuroteaduse vaatekohast kui stressi (Cozolino, 2006, pp. 214). „Stress kui reageering on evolutsiooni käigus tekkinud ja kujunenud üheks viisiks, mille abil inimene kohaneb võimaliku ohuga. Parimal juhul kohaneb inimene madalat ja keskmist stressi tekitava olukorraga. Nendes olukordades algatavad stressi hormoonid bioloogilisi muudatusi, mis edendavad omakorda närvisüsteemi plastilisust, õppimist ja kohanemist. Äärmiselt tugeva või kauakestva stressi korral või juhul, kui me oleme liiga noored kohanemiseks, hakkab stress inimese meelt ja keha kahjustama. Aju tegevus ja käitumine organiseeruvad hirmu, rigiidsuse ja erutuse ning uudishimu vältimise alusel.“ Problemaatiliste olukordadena mainib Cozolino raseduseaegset stressi, emapoolset depressiooni suhtes imikuga ja lapse ilmajätmist (deprivatsiooni) ema meelelisest hoiust.

Eesti Etümoloogia Sõnaraamatust (2012, lk.321, Metsmägi ja teised) leiame nähtuse kirjeldamiseks veel järgmisi lähedasi sõnu: nurama : nurada : nuran ‘millegi üle rahulolematust või pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema’ ◊ nurisema, nuruma ● liivi nurīkšõ ‘uriseda, ümiseda’ soome nurista ‘nuriseda, toriseda, viriseda’ isuri nurissa ‘krigiseda; nuruda’ Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- ‘niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)’ Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on näiteks sõnades narisema, nirisema,norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ ‘kaebama, kurtma’. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr ‘urisema; virisema, vinguma’. Vt ka nurjas. nurjas ‘ebaõnnestunud, rikutud, untsus’ ◊ nuri-, nurjatu ● soome nurja ‘pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud’; nurin ‘pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi’ On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin‘pahupidi; kummuli; tagurpidi’, Aunusekarjala muuri ‘pahupidi; kummuli; tagurpidi’,    lüüdi murļi,murńi ‘pahupidi; kummuli; tagurpidi’ ja vepsa mur(g)ni ‘pahupidi’.                                   Sõnaperede sõnaraamatust (Vare, 2012, II, lk. 45) leiame et, nurisema (rahulolematust ja pahameelt väljendama) alla kuuluvad veel järgmised väljendid: nurja luhta, untsu; nurjas nurjunud rikutud; nuriti nuripidi, valesti; nurjatu alatu; häbitu, jultunud; nurjama nurja ajama; nurjuma nurja minema; nuripidi vastupidi, pahupidi; nuripool pahem pool, pahupool; nurisünnitis pilt. midagi ebaõnnestunu; nurisünnitus abort.

Sünonüümisõnastikust ( Õim, 2007, lklk. 395-396) leiame nuri-le tähendusi, mis viitavad rahulolematusele, valesti olemisele, pahupoolele. Nurjuma seostub ohu ja ebaõnnestumisega, nurjama lisaks veel alatusega ning paljude väljendustega (näiteks; nässu keerama; nahka panema; rappa viima jne.)

Saareste (1958) sõnaraamatust leiame järgmised tähendused: nuri nurjatöö, „asjatu töö“ (1:206); nuri, nurikas, kuri, riiakas, torin (2:139); lõpetamatus, nurja jätma lõpetamata jätma (3:196); pahane, vihane, mossis, riiakas (4:510); nurikatse äpardus (4:792);nurin nuriseja inimene(2:138), rahulolematus (2:1075); nurinasse saama halba, leppimata vahekorda saama (2:516); nuripidi vastupidi (4:465); nuristama hävitma, purustama, ära õõnistama (Hag) „Haigus nuristab mu hambad ära.“(1:576); nuristi nuriseja inimene (3:495); nurja- (üle)liigne (2:545); nurjapidi, nuripidi vastupidi (4:465); nurjama nurja ajama, rikkuma (3:608); nurjuma äparduma(4:788); nurjumine õnnetus (4:761); nurjus nurjatus, kurjus (2:145).

Eelpooltoodu alusel võib oletada, et frustratsioon on alul kehas tekkiv pinge, mis toob kaasa meeles kogetud puuduse ja pettumuse, mis võib teatud tingimustel üle kasvada püsivaks stressiks. Sobivate sõnadena tuleks esialgu kõne alla sundkatkestusping ja nurjumine/nurjamine. Sundkatkestusping kirjeldab täpselt nähtuse olemust meeleseisundi mõttes, nurjumine/nurjamine avab nähtuse tundeseisundi olemuse, kusjuures võib oletada, et nurjumine on seotud varasema meele koetisega (struktuuriga) (kus meeles end ja teist eraldi olevana ei tajuta) ning nurjamine hilisema meele koetisega (mil end või teist inimest tajutakse eraldiolevana). Nurjumine võib kõnelda pettumisest kui välise maailma maagilise jõu ja mõju tõttu jäi soovitu saamata. Nurjamine seevastu võib meeles seostuda iseenda või kellegi teise tegevusest tulevate tagajärgedega.

Sundpinge kõrvale sobiks mõelda veel kolleeg Tiiu Arro poolt pakutud tähissõna nuripinge. Samas on tähissõnu sundkatkestuspinge ja nuripinge keelepruugi mõttes keeruline kasutada. Kuidas kõlaks näiteks tähissõnad kasutamisel – „Olen sundkatkestuspinges… olen nuripinges… patsient on nurikatkestuspinges(tunud),“. Samas kirjeldavad eelpoolmainitud tähissõnad frustratsiooni kui nähtuse kehalist lätet, so. pinget tekitavat külge, pettumuse ja nurjumise poolt ning avavad ka tundeseisundi olemust, kuid ei kirjelda tundeseisundit ennast. Jätame tähissõnad pinge, pingus ja pingestus kirjeldama frustratsiooni kehalist külge ning püüame leida sobivat sõna meeles toimuvale pingestunud olukorrale.

Meie arvates on meelesõõlamise mõistes, kus eesmärk on leida üles meeles rahuldus uuest teadmisest ning tundeelu tasakaal, mõistetavam, lihtsam ja ka ning ka loogilisem tähissõna frustratsioonile kui nähtusele või toimingule – rahulolematus. Frustratsioon, see, mis ajab hinge täis (Silla, 2016, lk. 52). Rahulolematus tundub sobivat eelkõige ka seose tõttu sõnaga – rahuldamata, mis omakorda toob mõttesse inimese alust rajavad vajadused: seksuaalsuse, agressiivsuse ja kütkestuse[1] (kiindumuse). Saareste (1958) sõnaraamatust leiame avara sõnade välja rahu teemal: rahu, rahulik, rahulolek, rahulolematus, rahunema, rahustama, rahutu ja rahutus (3:490-504). Kusjuures sõnade enamik kirjeldab inimese keha ja meele seisundeid mitmel eri viisil ja tasandil, mitte sõna kogukondlike suhete mõõdet. Mainime veel sõnu rahulolu ja rahuldus, mis meie meelest on teistsuguse tähendusega, kui rahulolek. Rahulolek seostub meie meeles neutraalsusega, häirimatusega. Rahulolu aga pigem rahuldusega, meeldiva pingelangusega, ka orgasmiga. Rahulolek seostub tunnete plaanis ehk rahuldusest loobumisega ja rahulolematusega leppimisega. Rahulolu aga pigem rahulduse saavutamisega. Sõnaperede raamatust (Vare, 2012, II, lk. 389-390) leiame rahulolematuse kui sõnaühendi seoses sõnaga rahu. Tähissõna rahulolematus seosed suhtega, kus keegi on frustreerija ja keegi frustreeritav, meil leida ei õnnestunud. Eesti Keele Seletavast Sõnaraamatust (2009, 4 osa) leiame sõna rahulolematu, mis tähistab rahulolematut inimest. Võime oletada, et eesti meelt kirjeldavas, peegeldavas ja loovas eesti keeles tähistab frustratsiooni, kui nähtust, nurjumisest või nurjamisest tulenev rahulolematus. Suhetes kogetav rahulolematus on subjektiivselt tajutav meelerahu kaotusena. Seost kaaslasega suhtlemises, kes tekitab pinget ja pettumust võivad aga väljendada sõnad: nurjaja/nurjatu – pettumine kaaslases või inimese omadus nuristi/ mõikur Saareste, 1958, 3:495), nurjamine – kaaslane takistas minu eesmärkide saavutamist, nurjumine kus pettumus järgnes mingis üldises plaanis. Nurjatu võiks vist isegi viidata empaatiale inimese suhtes, kellel midagi on nurjatud või tema enda tõttu nurjunud. Pahameel käib kaasas ikkagi, kuna sõnal on ka halvustav varjund.

Lisaks oleme mõelnud ka J. Aaviku (1921, lk. 26 poolt toodud sõna härm üle. Härm: meelepaha, tusk; härmitama: meelehärmi, meelepaha, tuska tegema (see nurjaminek härmatab mind väga). Oleme mõelnud, et frustratsioon on kui nurjaminek, millest sünnib härm ehk frustreerima võiks ka kõlada kui härmatama. Lisaks veel tähendusi – härm: kylmand kaste, mis valge korrana maad ja taimi katab; härmama, härmatama: härmaga katma, härmas olema; härmetis: härmes, härm. Mõttesse tuleb looduse nähtus kus kaste külmus, midagi jäi pooleli, kuid mida päike hiljem sulatab.

7. Autorid: mõisted sündisid Meelis Süti ja Ants Parktali ühistööna ja tähissõnade nurjamine/nurjumine ristiisaks on Ants Parktal ja rahulolematus ristiisaks Meelis Sütt.
8. Kasutatud kirjandus.

Aavik, J. (1921) Uue sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermann’i kirjastus

Cozolino, L. (2006) The neuroscience of human relationships. Attachment and the developing social brain. New York & London W. W. Norton & Company

Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. (2009), 4 osa. Toimetajad: M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L.

Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Lopez-Corvo, R. (2005) The dictonary of the work of W. R. Bion. London&NewYork: Karnac

Metsmägi, I., Sedrik, M., Soosaar, S-E. (2012) Eesti Etümoloogia Sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Kibbermann, E.,Kirotar, S., Koppel, P. (1976) Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Kirjastus Valgus

Jüriloo, A. (1994) Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. Akadeemia, 8, lk. 1757–1790; 9, lk. 2021–2046

Psühholoogia sõnastik. Inglise – eesti – inglise. (2016), Valge Versaal

Saareste, A. (1958) Eesti keele mõisteline sõnaraamat (I, II, III, IV köide). Stockholm: Vaba Eesti

Silla, P. (2016) Keelekõrvast

Silvet, J. (2009) Inglise-eesti sõnaraamat. Tallinn: Tea Kirjastus

Vare, S. (2012) Eesti Keele Sõnapered. II osa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Võõrsõnade Leksikon (2012) Toim. Paet, T. Eesti Keele Instituut/Kirjastus Valgus

Õim, A. (2007) Sünonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

28. august 2016.a./15. jaanuar, 2017/26. veebruar, 2017/2. aprill, 2017/16. september, 2017/25.12.2017

[1] Sõna kiindumus asendamisele sõnaga kütkestus: kütkestamine; kütkestumine, on vihjanud kolleeg Tiiu Arro.