Venelaste suhtumisest eestlastesse. „Meil udmurtidel, on mõnevõrra eriline mõtlemisviis. Kui näiteks keegi solvab või alandab mind, siis ei mõtle ma, et mina olen solvatud või alandatud. Ma mõtlen solvajast endast, kuidas ta sunnib mind temast nii halvasti mõtlema. Ma mõtlen, kuidas ta end minu ees alandas. Edaspidi hakkan ma sellest inimesest mõtlema kui endast madalamast. […]

Muinaslooline meelesõõlamine. Ettekanne Folkloristide 14. talveseminaril 6. märtsil 2019. Head kuulajad. 1.Algatuseks. Folklorist ja semiootik Dan Ben-Amos[1] alustas oma artiklit Bruno Bettelheimist,[2] kes on püüdnud kahe teadusharu vahele silda rajada, järgmiste sõnadega: „Psühhoanalüüs ja folkloor on olnud ebamugavad paarilised. Iga muinasjutu tõlgendus psühhoanalüütikute poolt on pannud folkloristid pöörlema. Vastutoime on ulatunud ambivalentsest nõusolekust sõnaselge kõrvaleheitmiseni. […]

Usust, dualismist ja ambivalentsusest Uku Masingu[1] moodi. Üks viis kuidas mõista Uku Masingut. ALGUS Usk Masing (2000) kirjeldab usku, kui tunnet ning tundel rajanevat veendumust, järgmisel viisil „…et meie „usk“ on inimese olemuse, tema meelsuse tavaline kindlus ning mõjuvõimsus ja sellest sõltuv hoiak inimeses endas, mis mujale avaldub kolmel küljel: 1.tavaline veene (tumendus AP) inimeses, […]

Iha pelgus, ehk ebaküps iha ning sadomasohhistlik suhe.   Naine tunneb iha, äratab selle mehes, mees tunneb iha, läheneb iharalt naisele, naine kardab mehe iha ja „paneb talle jala ette“ ehk algatab kainelt asjaliku mõttevahetuse toimuva kohta. Naine on ehmunud, hirmul ja kardab iha vastastikust (iha vastiku(s)t) põimumist , kasvamist ning kontrolli alt kadumist, seoses […]

Igermaanliku[1] psühhoanalüüsi eestistamine[2] sugrilase[3] meele sõõlamiseks[4]. Mõtteid Uku Masingu „Keelest ja meelest“ ainetel. „Läbi vana männiku kulgev metsarada on pärismaise psühhoanalüüsi tugisammas.“ Valdur Mikita, (2017, lk. 143)   Sissejuhatus. Uku Masing[5] (Sutrop, 2004, lk. 7) on öelnud, et „Iga uue keelega omandab inimene uue „hinge“, iga keelkond on meelkond.“ Kuidas aga on lood siis eesti […]

Laviin – määramatu jõud[1]. „Kui kaks inimest kohtuvad, siis tekib emotsionaalne torm.“ Wilfred Bion Perekond – mees, naine, poeg ja tütar söövad kõrgel mägedes suusakuurordis, õues oleval terrassil lõunat. Kõmin ja kaugel mägedes vallandub laviin. Mees tõuseb, vaatab ja ütleb, et ei ole midagi, kõik on kontrolli all. Laviin läheneb ja läheneb. Inimesed tajuvad ohtu […]

Muudatus, mille Bion tõi psühhoanalüüsi ja kuidas seda muudatust eesti keeles seletada.   Lähtun Jay Greenbergi (2017, pp. xviii) lausest, kus ta kirjeldab Bioni poolt pakutud psühhoanalüütilise teooria alustrajava uuenduse olemust. „The new focus has led to a sea change in clinical work to what has been characterised as a shift from retrieval of repressed […]

Tungid sadismis: objekt seoste ja tungi teooria valgusest.[1]   1.Referendi sissejuhatus[2]. Vaadeldes idujõudu kui seksuaalset[3] tungi[4] ja vägivalda kui agressiivset tungi sadismis (piinu nautiv julmus), on selguse saamiseks Juni (2009) artiklist, oluline mõista idujõu ja vägivalla kehalisi juuri ning mõlema tungi esinduste tekkimist, arengut ning koosmõju meeles. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooriale[5] vastavalt areneb idujõud välja […]

Andre Green arutleb piirialase häire olemuse üle[1]. Alul uurib Green, mida Freud on öelnud piirialase häire kohta. Leiab mõtte, kus Freud arvab, et mina (ego) võib teatud juhul end ise lõhestada. Nähtus, mis seostub meele ära eksimisega suguelus (perversiooniga) ning on sarnane väljatõrjumisega. Freud küsib lisaks et, mis väljatõrjumisega sarnaselt toimiv meeletoiming see on, mis […]

Minevikuvarjud pidulaual – filmist „Seltsimees laps.“   Mõned mõtted seoses äsja kinos nähtud filmiga „Seltsimees laps“. Seni loetud arvustustes käsitletakse peamiselt filmi tegemist, mõju, olemust, kuid üks oluline küsimus turgatas siiski meelde – miks just nüüd ja miks juubeliks? Tegemist on filmiga, mis puudutab pildilises keeles minevikust haavatud inimeste valu ja kannatusi ausalt ja avameelselt, […]