“Pornosõltuvus kui…”. Meelis Sütt

  • On February 28, 2020
Pornosõltuvus kui andumus eneserahuldamisele, pelgupaik ebatäiusliku ilmaelu ja kannatuste eest[1]   Meelis Sütt Psühhoanalüütiline psühhoterapeut Psühhoanalüüsi kandidaat   Seksuaalsete kihude rahuldamine, sarnaselt nälja ja janu kustutamisele, on üks mitmetest inimese loomulikest vajadustest. Mõnikord üritame oma isusid rahuldada kiiresti, mõnikord neist võimalikult ülevat ja kestvat elamust saada. Mõnikord võib aga mõnest rahuldusviisist kujuneda üks väheseid naudinguid, […]
Read More

Jakob Hurt Helmes

  • On February 25, 2020
Jakob Hurt Helmes – 150 aastat tagasi.   Nõupidamine Helmes. juulil 1870 aastal kogunesid Helmes, köster Andres Erlemanni köstrimajas[1], silmapaistvamad eesti rahvuslikud tegelased, et omavahel nõu pidada Eesti ärkamisaja põletavate tegemiste üle. Osa võtsid J. V. Jannsen, C. R. Jakobson, J. Hurt, Suure-Jaani köster J. Kapp, Halliste köster A. Rosenberg, õpetajad A. Säbelmann Valgast, J. […]
Read More

“Lähimineviku traumade haavad”, ettekanne

  • On June 3, 2019
Miks lähimineviku traumade haavad teevad eesti inimestele endiselt haiget?[1] Head kuulajad. HINGEHAAVAD. Hingehaav võib tekkida inimese elus juhtunud rängast õnnetusest, mis on üle inimliku taluvuse piiri. Õnnetus tardub meelde ja aeg jääb seisma. Talumatute tunnete tõttu, mida õnnetus inimeses esile toob, lõhestub inimese meel ning tunded[2] ja haavav sündmus lahutatakse teineteisest. Psühholoog Peter A. Levine […]
Read More

Venelaste suhtumisest eestlastesse

  • On May 6, 2019
Venelaste suhtumisest eestlastesse. „Meil udmurtidel, on mõnevõrra eriline mõtlemisviis. Kui näiteks keegi solvab või alandab mind, siis ei mõtle ma, et mina olen solvatud või alandatud. Ma mõtlen solvajast endast, kuidas ta sunnib mind temast nii halvasti mõtlema. Ma mõtlen, kuidas ta end minu ees alandas. Edaspidi hakkan ma sellest inimesest mõtlema kui endast madalamast. […]
Read More

Muinaslooline meelesõõlamine

  • On March 7, 2019
Muinaslooline meelesõõlamine. Ettekanne Folkloristide 14. talveseminaril 6. märtsil 2019. Head kuulajad. 1.Algatuseks. Folklorist ja semiootik Dan Ben-Amos[1] alustas oma artiklit Bruno Bettelheimist,[2] kes on püüdnud kahe teadusharu vahele silda rajada, järgmiste sõnadega: „Psühhoanalüüs ja folkloor on olnud ebamugavad paarilised. Iga muinasjutu tõlgendus psühhoanalüütikute poolt on pannud folkloristid pöörlema. Vastutoime on ulatunud ambivalentsest nõusolekust sõnaselge kõrvaleheitmiseni. […]
Read More

Usust, dualismist ja ambivalentsusest Uku Masingu moodi. Üks viis kuidas mõista Uku Masingut.

  • On October 15, 2018
Usust, dualismist ja ambivalentsusest Uku Masingu[1] moodi. Üks viis kuidas mõista Uku Masingut. ALGUS Usk Masing (2000) kirjeldab usku, kui tunnet ning tundel rajanevat veendumust, järgmisel viisil „…et meie „usk“ on inimese olemuse, tema meelsuse tavaline kindlus ning mõjuvõimsus ja sellest sõltuv hoiak inimeses endas, mis mujale avaldub kolmel küljel: 1.tavaline veene (tumendus AP) inimeses, […]
Read More

Iha pelgus, ehk ebaküps iha ning sadomasohhistlik suhe

  • On August 7, 2018
Iha pelgus, ehk ebaküps iha ning sadomasohhistlik suhe.   Naine tunneb iha, äratab selle mehes, mees tunneb iha, läheneb iharalt naisele, naine kardab mehe iha ja „paneb talle jala ette“ ehk algatab kainelt asjaliku mõttevahetuse toimuva kohta. Naine on ehmunud, hirmul ja kardab iha vastastikust (iha vastiku(s)t) põimumist , kasvamist ning kontrolli alt kadumist, seoses […]
Read More

Igermaanliku psühhoanalüüsi eestistamine.

  • On June 8, 2018
Igermaanliku[1] psühhoanalüüsi eestistamine[2] sugrilase[3] meele sõõlamiseks[4]. Mõtteid Uku Masingu „Keelest ja meelest“ ainetel. „Läbi vana männiku kulgev metsarada on pärismaise psühhoanalüüsi tugisammas.“ Valdur Mikita, (2017, lk. 143)   Sissejuhatus. Uku Masing[5] (Sutrop, 2004, lk. 7) on öelnud, et „Iga uue keelega omandab inimene uue „hinge“, iga keelkond on meelkond.“ Kuidas aga on lood siis eesti […]
Read More

Laviin – määramatu jõud. Kommentaar filmile

  • On April 28, 2018
Laviin – määramatu jõud[1]. „Kui kaks inimest kohtuvad, siis tekib emotsionaalne torm.“ Wilfred Bion Perekond – mees, naine, poeg ja tütar söövad kõrgel mägedes suusakuurordis, õues oleval terrassil lõunat. Kõmin ja kaugel mägedes vallandub laviin. Mees tõuseb, vaatab ja ütleb, et ei ole midagi, kõik on kontrolli all. Laviin läheneb ja läheneb. Inimesed tajuvad ohtu […]
Read More

Muudatus, mille Bion tõi psühhoanalüüsi

  • On April 19, 2018
Muudatus, mille Bion tõi psühhoanalüüsi ja kuidas seda muudatust eesti keeles seletada.   Lähtun Jay Greenbergi (2017, pp. xviii) lausest, kus ta kirjeldab Bioni poolt pakutud psühhoanalüütilise teooria alustrajava uuenduse olemust. „The new focus has led to a sea change in clinical work to what has been characterised as a shift from retrieval of repressed […]
Read More