Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda. VI Mees Eesti ühiskonnas. 6. Mida ühiskond teeb mehega? Kuidas häbi taandumine, avab tee kahassuhte ihade maailma. Ei ole lihtne taibata ja veel enam sellega nõus olla, et mitte riik vaid inimene ise peab oma vabadust […]

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda? V Kahassuhe ja kolmainsussuhe. Hoogne liikumine kahassuhte (diaadilise) ja kolmainsussuhte (oidipaalse) suhte vahel. “Emä“ om küll kalliss, aga naene om kallimb viil,“ ütleb eestlane Nõo maakeeles. (EMS II-8, lk. 602) Perekonna loomine võib lapsepärase meelega mehele […]

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda? IV Mehe meeleilma juured: suhe isaga. Mehe lapseks muutumine: hingetu isa. Rahvapärimus ütleb, et „emä pistäb rinna suhu, aga miild ei pistä pähä.“3 Ema toob lapse juurde hingelise tundeelu koos tunnetest täidetud sõnadega. Isa omalt poolt, […]

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda? III Mehe meeleilma juured: suhe emaga. Mehe lapseks muutumine: köitev ema. Vaadeldes mehe varast suhet emaga, teeme seda koos isaga, ehk vaatan vanemaid kui mehe ja naise meeleilmas asuvat paari, koos paari omavahelise suhte isikupärase laadi […]

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse lapsepärasuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hambamees2 ja selleks ka jääda? II Mehed meestest. Mida räägivad eesti mehed oma sookaaslastest. Ajaloolane Lauri Vahtre (2019) mõtiskleb viiside üle, kuidas meest tänapäeval nähakse, ja märgib, et mehe elu jätkuvust säilitavat teadmist, oskust ja kogemust ei nähta. Vahtre toob mõttevahetusse […]

Igatsus olla laps, taas ja taas…: meeste kaasaegse neoinfantiilsuse1 juured psühhoanalüütilises võtmes. Kuidas olla hoopis hambamees2 ja selleks ka jääda? I Hambamees ja mees Lääne ühiskonnas. Milline mees on hambamees?. Mis mu sugu3 on? Mis soost4 ma olen? Kellega soovin suguelu elada? Ürgpärivuslikult soome-ugri moodi mõeldes, oleme pärit ema ja isa suguvõsast ning meie sooline […]

Kui Bion otsib meelesõõlamises tundetõde, siis küsime, mida ta ikkagi otsib. Selguse leidmine tunnetes on Bioni meelest vajalik õppimiseks ja mõtlemiseks. Koolitükkide õppimise ja maailmas toimuva mõistmise võime siinkohal unustada, kuid iseennast mitte. Iseenda mõistmine, elu eesmärkide leidmine, suhete loomine ja hoidmine eeldab uue teadmise otsimist enda kohta. Tundeilmast avastatud senitundmatu teadmuse muundu(a)mine isiklikuks vaimurikkuseks, […]

Kuidas tänapäeval toime tulla suguliste tunnetega? Kui Sigmund Freud[1] näeb inimese arenemise ajena libiidot ehk sugutungi, siis Wilfred Bion[2] arvab ajuriks uudishimu, soovis leida selgust iseenda tunnetes. Bioni arvates on sugulistest vajadustest kerkivad tunded olulisemad kui sugulised vajadused iseenesest. Seetõttu on tungide valitsemise kõrval oluline nii sugulise-[3] kui ka soolise eneseteadmuse[4] kujunemine. Eneseteadmuse väljaarenemine eeldab […]

Lood ja laastud Bioni vallas.   Puudusetunde olemus. Mis tõukab inimese meeleilma ja tundeelu arenemiseks vajalikule pingutusele? Bioni meelest virgutab inimest ihaldatu kättesaamisega paratamatult kaasnev ilmajäämise tunne. Puudusetunne sünnib vastuolust, soovunelma ja tegelikkuse vahel. Nii laps kui täiskasvanu, mõlemad ootavad jõuluimet, kuid kohtuvad karuse tegelikkusega, milles oodatu ei ole see mida oodati. Iga soov äratab […]

Igermaanliku[1] psühhoanalüüsi eestistamine[2] sugrilase[3] meele sõõlamiseks. Mõtteid Uku Masingu „Keelest ja meelest“ ainesel. „Läbi vana männiku kulgev metsarada on pärismaise psühhoanalüüsi tugisammas.“ Valdur Mikita, (2017, lk. 143)   Sissejuhatus. Uku Masing[4] (Sutrop, 2004, lk. 7) on öelnud, et „Iga uue keelega omandab inimene uue „hinge“, iga keelkond on meelkond.“ Uku Masingu mõtet mõeldes võib küsida, […]