Bioni viis mõista inimest.

Briti meelesõõlaja Wilfred Bion keskendub eripärases teoorias iidsele küsimusele, mil viisil tunded seovad inimest tegelikkusega. Tundeelu näeb Bion kui kulgemist, milles kehas tärganud aistingutest sünnivad mõtlemise viljadena meeleilma arusaamised ja tähendused.

Bioni arvates peitub mõtlemise ürje vaistlikus tunnetuses.1 Tundetõe2 leidmine algab varases suhtes emaga, kus lapse ürgpärivuslik ebamäärane arusaam vajadusest kui oodatu (pre-conception), saab rahuldusest uue tähenduse kui oodatav (preconception). Ebamäärane arusaam nii vajadusest kui selle kehalisest rahuldusest, seostab ema kostes lapse tunded ema tunnetega ning välise reaalsuse ehk tegelikkusega. Oodatu tõelisest rahuldusest meeleilma siginud arusaam annab teada, et kogetut saab nüüd taas oodata. Tegelikkuses kinnitust saanud rahulduse korduvad kogemised täiendavad kuhjuvalt vaistlikku tunnetust. Esimesest emalikust kostest saab laps aluse nii etteaimavale vaistlikule tunnetusele ja kui ka võimele mõelda iseenda tunnetest.

Tunnetest mõtlemine erineb loogilisest mõtlemisest (diskursiivsest mõtlemisest), mis korrastab mõtlemist vastavalt kindlatele reeglitele, kus mõte kulgeb järjekindlalt ühelt väitelt teisele. Jättes kõrvale salataju ehk teadvustamata meeleosa, mida saab mõista vaid vaistlik aim, ei paku puhas teadmine mõtlejale ainest iseenda tundeelu arenemiseks. Loogiline mõtlemine mis täidab tunnete poolt mõistmata tegelikkusest siginenud lüngad kohatute mõtetega ehk meelepettega, on samas osa inimlikust olemisest, sest keegi meist ei ole ega ka jaksa olla püsivalt tundetões.

Bion on meelesõõlamise omanäoliseks muundamisel, toetunud nii Sigmund Freudi kui Melanie Kleini3 teooriatele, ning loonud teooria, mis sobib kokku tänapäeva inimese ja ühiselu loomusega. Kaasaegse inimese hingevalud ja meelemured on tõsisemad ja erinevad olemuslikult 19. sajandi lõpuaastatel Viinis või teise maailmasõja järgsel aja Lääne-euroopa inimeste omadest.

Bion näeb inimese arenemist vapustustavate elamuste jadana. Sünnihetkest alates kohtub inimene ilmajäämistest tuleneva puudusetundega,4 mis sünnib uue ilmumisega meelde.5 Uue ilmumisega kaasneb frustratsioon ehk nurjumistunne kahel põhjusel. Esiteks on endise arusaamise kaotus valus ja paneb inimest end rumalana tundma. Teiseks on vaja uue mõistmiseks teha pingutavat meeletööd. Uus arusaamisega kaasneva talumatu pingega toimetulemiseks vajab inimene võimet end ise toetada. Niisugune võime saab sündida varajases lapseeas, mil ema pakub lapsele piisavalt hoidmist ning tarimist.6

Bion lisas psühhoanalüütilisse teooriasse uudse mõtte: teadvustamata meeleosa on täidetud ema ja lapse vahelises suhtes ilmuvate tunnetega. Lapse, enamasti arusaamatud ja teadvustamata tunded vajavad teadvustamiseks tarimist, et eelteadvuses sobivate tähendustega rikastudes mõtlemise toel teadvusesse jõuda. Bioni sõnul piiritletud7 meeleosast piiritlemata meeleossa, teadvusesse.

Kliinilises töös hindab Bion meelesõõlaja vaistlikule tunnetuse võimet, mis aitab mõista suhtes toimuvat. Bion ei otsi sõõlatava meele lagunemisel kaduma läinud teadmisi teooriatest, möödunud tundidest, vaid olevas hetkes suhtes toimuvast: sõõlatava ja sõõlaja oleva hetke aistingutest, aimdustest, tajudest, tunnetest, arusaamistest, mõtetest.

Kuidas mõistab Bion ema ja lapse suhet? Laps jagab oma arusaamatuid tundeid emaga, projektiivse identifikatsiooni ehk jälgi jätva kaetamise teel.8 Seda laadi suhtlemise puudumise korral, ei saa laps iseenda umbsete eelaimduste nõiaringist välja, ning on mõistetud autistlikku või psühhootilisse olemasollu. (Ogden, 1992, 37) Kui taritud tunded eostuvad mõistetavate tähendustega ning avardavad tundeelu, siis tarimata tunded, 9 pöörduvad tagasi lapse teadvustata meelde, nüüd juba kui veidrad pentsikud esemed10 (bizzare objects).11 Need inimliku värvingu kaotanud tarimata tunded pesitsevad edaspidi lapse meeles konkreetsete esemetena. (Bion, 1991, 25) Teadvusetus meeleosas ehk piiritletud meeleosas asub seega valdaval määral taritud ja mõistetud tunded, veel tarimist vajavaid segased tunded ning lõplikult mõistmata jäänud tunded kui konkreetsed esemed, milliste üle mõelda pole võimalik.

Kuna meele teadvustamata ainest ei ole võimalik tõlgenduste toel mõista, tuleb kliinilises töös tavapärasest lähenemisest loobuda. Teadvustamata vastuolude tõlgendamise asemele asub sõõlatava meeleilma kaosega kaasnevate talumatute tunne aimamine ja tarimine. Meelesõõlaja püüab sõõlatava pöörasesse meeleilma unistusi ja meelepetteid ära aimata ning neid läbi seedides tarida.12 Rahutuse ja tormilisuse toovad meelesõõlamise suhtesse teadvustamata tähendusteta tunded kui veidrad pentsikud esemed. Bioni meelest on arusaamatute tunnete marulisus sõõlamise loomulik osa.13 Meelesõõlamise suhtesse ilmunud, hoogsad ja segadust vallandavad tunded, loovad mängumaa sõõlatava tundeilma kosumiseks ja muundumiseks. Arenemine saab teoks kui mõlema osalise poolt ühises meeleruumis vahetult kogetu, muundub tarituna sõõlatava uueks teadmiseks. Tarimine ja muundamine on küll järjekestevad toimingud, kuid sõõlatava poolt siirdes kogutud teadmised jäävad kestvalt puudulikuks, kuna meeleilma areng avab soolatavale uued tundmatud aigilmad. Meelesõõlamine ei ole siiski lõputu kulg, vaid peatub kui sõõlatava võime uue ilmumisega meeleilma toime tulla on piisav.

Uruguay psühhoanalüütik Raul Hartke (Levine, Brown, 2013, 129) avardab Bioni ideed järgmiselt: „Tunne on kui inimese seemnetera ja teadmine kui lõim, mis lõimib/koob armastusest ja vihast koetise, kui kanga ehk struktuuri. Tunded rajavad läbi teadmiste, aluse inimese arenemiseks.“ Hartke rõhutab, et Bion’ile on teadmine14 olulises seoses teisendamisega15, mille kaudu meel uuest elutarkusest viljastub ja muundub inimese teotahteks. Teisendamine on suhtes teiseks saamine, kus mõlemad osalised katsuvad midagi olulist, mis oli ja on piiritu ning jääbki teadmata. Bioni silm seletab, et uus teadmine, jätab siiski alles ebamäärase aimu enamast teadmatusest, millestki, mida me veel ei tea, ega tea isegi seda, kas või mis see on, mida me ei tea. Teisendamine tähendab, saamist selleks, kes ma olen kellekski muutumas, mitte saamist selleks, kes ma olen. Iseenese ümberkujunemine tähendab lõputut jada iseenese teisendamisi ehk üha uusi ja uusi iseendaks kujunemisi.

Kuid, mis jõud tõukab inimese pingutama meeleilma ja tundeelu arenemise nimel? Freudi meelest on inimese arenemise tõukejõuks leida mõnu sugutungi rahuldamises, vältides sugulise rahuldamatuse vaeva ja valu. Bion näeb arenemise ajendina vajadust, hingelist ja vaimset rahuldust pakkuva elutarkuse järele. Bioni meelest on arenemise käigus siginenud teadmatusega seotud valu ja nurjumine/nurjamine16 (frustratsioon) vältimatu osa inimese elust, mis kihutab inimest otsima lahendusi, et pääseda piinavast teaadmatusest.

Allikad:

Bion, W. R. (1991) Learning from experience. London: Maresfield Library

Green, A. (1997) On private madness. London & New York: Karnac

Levine, H. B., Brown, L. J. (2013) Editors introduction. Psychological turbulence in the analytic situation. R. Hartke. In. Growth and turbulence in the container/contained: Bion’s continuing legacy. Eds. H. B. Levine & L. J. Brown. London & New York: Routledge, 129.

López-Corvo, R. E. (2005) The dictonary of the work of W. R. Bion. London & New York: Karnac

Ogden, T. H. (1992) The matrix of the mind. Object relations and the psychoanalytic dialogue. London: Maresfield Library

Paul, T. (1992) Uku Masingu usust. Akadeemia, 7, 1393-1412

Meelde turgatanud mõtted, tunded, mõlgutused ja ilmunud oletuslikud lõimed ning tekkinud koetis pärinevad Ants Parktali meelest.

4. aprill 2020/12. mai 2020/ 15. mai 2020/ 12. juuli 2020/ 23. juuli 2020/ 29. juuli 2020/ 20. september 2020/ 2. oktoober 2020/ 25. september 2021/ 5. november 2021/ 28. detsember 2021/ 31. detsember 2021/ 8. jaanuar 2022/ 25. detsember 2022/ 2. jaanuar 2023/ 6. jaanuar 2023

1 Uku Masing (Paul, 1992, 1399) vaistust: „Intuitsioonid on tõeliselt oletatud üksiknähete seni veel tundmatud seostamisvõimalused.“

2 Piisavat teadvustatud arusaamine iseenda tunnetest olevas hetkes. Näiteks Uku Masingu arusaam „Inimene ei tohi tunda kaasa enne armastust, sest ilma ta irvitaks.“ (Paul, 1992, 1394)

3 Melanie Klein, (1882-1960) briti psühhoanalüütik, ühe tuntuima psühhoanalüüsi suuna, objekt-seoste teooria rajaja. Teoorias kirjeldab ta lapse varases arengus suhete mõju meeleilma väljakujunemisele. Lähedastes suhetes kujuneb lapse meeleilmas sisemiste objektide (esemete ja olendite kujundid) maailm, mis hõlmab mõttekujutusi iseendast ja teistest inimestest, mõttekujutuste vahelisi suhteid ning suhtega seotud tundeid.

4 André Green (1997, 50) näeb puudusetunnet järgmisel viisi: „Puudumine on juuresoleku (kuni sissetungimiseni) ja kaotuse (kuni hävimise, annihilatsioonini) vahepealne seisund.“

5 Vt. A. Parktal, „Tõe tunnetamise piinad.“ https://www.psyhhoanaluus.ee/toe-tunnetamise-piinad/

6 Tarima [to contain], tähendab lapsele veel arusaamatute tunnete vastuvõtmist ema poolt, tunde mõistmist ehk läbiseedimist ema poolt ning lapsele arusaadaval viisil tagasi andmist. Nii toimub tarimine ka meelesõõlamises kahe täiskasvanu vahel. Vaata tähissõna saamislugu lähemalt: https://www.psyhhoanaluus.ee/containing-tarimine/

7 Bion arusaamine alateadvusest erineb Freudist. Bioni jaoks alateadvus piiritletud ainese asupaik ja teadvus piiritlemata ainese asupaik. Aines mis asub piiritletud alas võib olla väga erinevas arusaamise astmes, kuid mitte kunagi lõpetatult valmis. Piiritlemata alas asub aines mis otsib arusaamist, kuid ei leia, sest iga teadmine avardab teadmatust. Seega on mõtlemine lakkamatu ja arenev nähtus.

8 Jälgi jättev kaetamine – projektiivne identifikatsioon, kõige varasem suhtlemisviis ema ja lapse vahel. Wilfred Bion näeb jälgi jätvat kaetamist, nii nähtuse kui suhtlemisviisina, kus lapse mõistmata tunded (beeta-osised) saavad pandud ema sisse, kus siis need osised ema hea rinna poolt saavad ära seeditud ja mürgisusest vabastatud ning seejärel lapsele arusaadavate tunnetena tagastatud.

9 Näiteks ei ole depressiivne ema võimeline kõige parema tahtmise juures oma lapse tundeid tarima.

10 Vaata tähissõna saamise lugu: https://www.psyhhoanaluus.ee/bizarre-objects-veidralt-pentsikud-esemed/

11 Veidraid pentsikuid esemeid võib silmata psühhootiliste sõõlatavate juures, kui mingi osa iseendast on viidud välisesse objekti. Näiteks kui grammofoni on siiratud mingi nägemise külg, siis grammofon mängides vaatab mind, kui kuulmisega seotu siis grammofon kuulab mind. (Lopez-Corvo, 2005, 48)

12 Oleme sõõlaja tegevust kirjeldavat inglise keelset tähissõna reverie eestistanud kui ilmamist ja nägemust. Vaata tähissõna saamislugu: https://www.psyhhoanaluus.ee/reverie-ilmaminenagemus/

13 Nii kui ka osa paarisuhtest, milles Bion näeb korduvaid tormilisi hetki loomuliku, arenemiseks vajalikena.

14 Teadmine: Bion mõistab teadmise all mitte teadmisi knowledge vaid elutarkust wisdom.

15 Kasutan sõna teisendama (teistsuguseks või teiseks tegema, muutma, varieerima), mis viitab teadvusel oleva meeleilma tegususele ja inimese iseenda osale kulgemises. Samas leiab meeles aset ka umbisikuline teisenemine (kord-korralt, järk-järgult) teistsuguseks muutuma) salatajus iseeneslikult toimuv selguse järkjärguline saabumine kui teisendamise tulemus. (Sõnade tähendused EKSS 2009, ilmavõrgus, 25.12.22).

16 Frustratsioon: Nurjumine kui varasem ning passiivsem kogemus meeles toimuvast kulgemisest. Nurjamine kui hilisem ja tegusam); psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sundkatkestamisel enne eesmärgi saavutamist (VL2000). Loe tähissõna saamislugu: https://www.psyhhoanaluus.ee/versagung-frustration-rahulolematus-ja-nurjaminenurjumine/