Iha pelgus, ehk ebaküps iha ning sadomasohhistlik suhe

Iha pelgus, ehk ebaküps iha ning sadomasohhistlik suhe.

Naine tunneb iha, äratab selle mehes, mees tunneb iha, läheneb iharalt naisele, naine kardab mehe iha ja „paneb talle jala ette“ ehk algatab kainelt asjaliku mõttevahetuse toimuva kohta. Naine on ehmunud, hirmul ja kardab iha vastastikust (iha vastiku(s)t) põimumist , kasvamist ning kontrolli alt kadumist, seoses suhtes tekkinud sugulise erutusega ning ei saa kaasa mina iha kulgemisega. Mees kukub ja kaotab iha, naine võtab enesekaitseks ema asendi ning mehe ja naise suhe on asendunud ema ja laps suhtega.

Kuna mees oli suhtes oma emaga abitu ja sõltuv, siis tunneb ta end nüüd samal viisil kui kunagi emaga ja mees muutub kurjaks. Lisaks suurendab kurjust suguelu sooviga seotud lootuste nurjumine ja pettumus. Kuri mees on puuduses mees, kel on nüüd tegu oma tungide valitsemisega, eriti olukorras, kus taandumisel lapseea tundeseisundisse kaob võime eristada armastus ja vihakamine teineteisest. Viha ja iha segunevad saatanlikuks seguks, mis võib ebaküpse mehe viia vägivaldse käitumiseni.

Naine ongi omal moel võitja, sest toimunu kinnitab veelkord tema haiget uskumust suguelust, et mehed on vägivaldsed, ning suguelu on seotud kurja vägivallaga, iha on ohtlik ning seda tuleb vältida. Mees saab omakorda kinnitust oma haigele uskumusele naiste kohta, et naisi ei saa usaldada ning lähedust naistega leida ei saa. Mees ei ole võitnud, kuna läks endast välja ja tegi midagi, mille alusel saab väita, et naine on kannatanu ja mees kurjategija.

Liikudes meeles sügavamale võime veel oletada, et tegu on hirmutava tungiteatri-tungiloomuse (nn. primaarstseen) mõttekujutisega, kujutlusega isa ja ema vahelisest suguelust, mis laste meelest on kurjalt vägivaldne sündmus. Kui mõttekujutlus tungiteatris toimuvast kurjast vägivallast leiab kinnitust tegelikus käitumises, nii kui eelpool toodud näites, siis saab kujutlusest arusaam, et nii see suguelus ongi või et kuri vägivald on oodatav, ehk suguelu tungiloomus on tegelikkuses kurjalt vägivaldne.[1]

Vältida iha on kummalisel kombel häiritud sugueluga paarile ainus viis kuidas iha tunda, seda küll piiratud moel ja kõrvalekallutatult suguelust. Kuri vägivald ja alistumine kurjale vägivallaga toob suhtesse üheaegselt nii iha kui viha tunded ning suhe moondub sadomasohhistlikuks. Sadomasohhistlik suhe on ka kontrollitud suhe, kuid seda ainult välises plaanis, välise tegevuse läbi. Naine, kes ei ole võimeline omas meeles oma iha valitsema ja kardab iseenda (v)ihaga kaasa minna, sest ei tea kuhu see iha teda võib viia, on viinud kontrolli olukorra üle meelest välja välisesse maailma, suhtesse mehega, kontrollides oma meest ning mehe kaudu ka iseennast sel viisil.

Mees teeb naisele haiget ja naine teeb mehest suguvõimetu olendi, mõlemad on võitnud lahingu, vähemalt nende endi arvates, kuid kaotanud või kaotamas sõda.

Eesti dokumentalist ja etnoloog Liivo Niglas (2001, lk. 53) kirjeldab neenetsi naisi järgmisel viisil: „…esimesel juhul on tegemist rahulolevate, tundras end kindlalt tundvate emade ja abikaasadega, teisel juhul aga meeste isekuse ja despotismi all kannatavate haletsusväärsete ohvritega. Tekib küsimus – mis on nende kahe kardinaalselt erineva suhtumise tekkepõhjus?“

Kasutatud kirjandus:

Loorits, O. (1951) Eestluse elujõud. Stockholm: Tõrvik

Niglas, L. (2001) Jamali neenetsite eluviis ja maailmapilt. A. Leete, L. Niglas, A. Barkalaja. Põhjapõder arktilises kultuuris. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk. 26-78

Erinevad mõtted üles tähendanud ja kokku sidunud Ants Parktal

30. august 2015/7. juuli 2018/1. august 2018

[1] Kurjalt vägivaldne seetõttu, et merja-ugri kultuuris seostub sõna vägivald mitte kurjuse vaid elujõuga (Loorits, 1951).